Kaitseminister sõlmis Eesti suurima relvaostulepingu

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti kaitseminister Sven Mikser ja Madalmaade Kuningriigi kaitseminister Jeanine Antoinette Hennis-Plasschaert kirjutasid täna Hollandis Haagis alla lepingule, millega Eesti ostab 113 miljoni euroga Madalmaadelt 44 kaasaaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035NL ja tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinad. 

«Kaasaaegsete jalaväe lahingumasinate hange tõstab Eesti kaitseväe lahinguvõime uuele tasemele,» ütles kaitseminister Sven Mikser. «Jalaväe lahingumasinate hange on üks kolmest riigikaitse kümneaastases arengukavas ette nähtud suurvõimest.»

Holland toob järgmise aasta veebruaris Eestisse 14 jalaväe lahingumasinat CV9035 koos toetusmasinatega, mis harjutavad siin koos Scoutspataljoniga Eesti kaitsmist ja osalevad iseseisvuspäeva paraadil Narvas.

Kaitseminister Mikseri sõnul on Madalmaade soomusjalaväelaste ühisõppus Scoutspataljoniga ja paraadil osalemine kindel märk liitlaste solidaarsusest ja toetusest Eestile muutunud julgeolekuolukorras ning annab meie kaitseväelastele hea võimaluse lahingumasinatega tutvumiseks.

Valitsus andis kaitseministrile volituse allkirjastada jalaväe lahingumasinate CV9035 ostuleping mahuga 138 miljonit eurot, mis hõlmab ka tööriistakomplekte lahingumasinate hoolduseks, Eesti kaitseväelaste väljaõpet, varuosi ja laskemoona.

Madalmaadega juba on allkirjastatud koostööleppe, et kiirendada moodsate jalaväelahingumasinate Eestis teenistusse võtmist. Leppe kohaselt vahetavad Eesti ja Madalmaad  infot soomusüksuste väljaõppe, taktika ja doktriinide, laskemoona valdkonnas, samuti soomusüksustele vajaliku harjutusala loomisel.

Jalaväe lahingumasinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2018.

Hangitud lahingumasinad on kasutatud, ent nad on kaitseministeeriumi teatel oma elukaare alguses, kõige vanem masin on seitse aastat vana. Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadusel ka remondi.

Hollandlased tutvustasid kaitseminister Sven Mikserile ja Eesti delegatsioonile enne lepingu allakirjutamist Amersfoorti harjutusväljal jalaväe lahingumasinate CV9035NL võimekust.

CV9035NL on Rootsis Madalmaade Kuningriigi maaväe tarvis välja töötatud Combat Vehicle 90 (CV90) perekonna jalaväe lahingumasin. Tootja on BAE Systems Hägglunds AB. CV90 võeti relvastusse 1990ndate keskel.

Masinal on kõrge soomuskaitse, mis vastab NATO standardile, see on relvastud 35-mm Bushmaster III kahuriga, mille moodne sihtimissüsteem lubab hävitada sihtmärke käigult.  

Hollandi kaitsevägi võttis relvastusest maha kahe pataljoni jagu CV9035NL, millest ühe pataljoni tehnika pandi müüki.

CV90 on Hollandi, Taani, Norra, Šveitsi, Soome ja Rootsi kaitsejõudude relvastuses. Masinad on end tõestanud Afganistani rasketes oludes. Need on moodsad, Põhjamaadele loodud lahingumasinad, mis  jäävad riikide relvastusse veel aastakümneteks, teatas kaitseministeerium.

Jalaväe lahingumasin on maastiku suure läbimisvõimega, roomikutel, kõrge soomuskaitsega ja suure tulejõuga ning suudab seepärast võidelda koos tankidega. Ratassoomuk ei suuda reeglina tankidega igal lahinguväljal sammu pidada.

Suurimad hanked

Jalaväe lahingumasinate, toetusmasinate, varuosade ja laskemoona hange on taasiseseisvunud Eesti kõige suurem relvastushange. Seni olid suurimad hanked:

  •  Lühimaa-õhutõrje maa-õhk-tüüpi raketisüsteem Mistral, hangitud 2007.a., hind ca 1,2 miljardit EEK (76 milj €)
  • Kolm Sandown-klassi miinijahtijat, hangitud 2006.a., hind ca 800 milionit EEK (51 milj €)
  • Relvastuse ja varustuse ost Iisraelist, 1993.a.,  785 miljonit EEK (50 milj €)

Hankekoostöö Hollandiga

Holland on Eestile kümne aasta jooksul müünud suurtes kogustes soodsa hinnaga ja hea kvaliteediga veokeid, soomukeid, järelhaagiseid ning nüüd ka jalaväe lahingumasinaid.

Alates 2004. aastast on Eesti sõlminud Hollandiga kokku seitse hankelepingut kogumahus ca 40 miljonit eurot. Võrreldes samaväärse uue varustusega moodustab Hollandilt ostetud varustuse hind vaid 10-30% turuhinnast.

Hollandist on ostetud 1100 vähekasutatud veoautot ja maasturit, ligi 500 järelhaagist ja treilerit, eriotstarbelisi konteinereid ning mitmesugust muu varustust, näiteks kiirabiautod, tuletõrjeautod, generaatorid, meditsiinivarustus, lumetõrjevarustus, liikuvtehnika varuosad, varjevõrgud, kütusekanistrid jms.

2010. aastal ostis Eesti Hollandilt 81 soomustransportööri SISU XA-188 koos lisavarustuse ja hoolduskomplektidega.

Allikas: kaitseministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles