Parlamendi rahanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev ütles täna riigikogus, et komisjon ei ole kõiki objekte, mida fraktsioonide ettepanekute alusel niinimetatud poliitilisest katuserahast toetatakse, läbi analüüsinud.
Vassiljev: detailideni pole me katuseraha saavaid objekte läbi analüüsinud
10. detsember 2014, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katuseraha jagamise võttis järgmise aasta riigieelarve arutelul kõne alla fraktsioonitu riigikogu liige, Vabaerakonda juhtiv Andres Herkel, kes avaldas arvamust, et katuserahadega jõutakse klientelistliku poliitika uutele rajajoontele.
«Mitte et need rahad läheksid valesse kohta, aga see jagamise mehhanism on kindlasti vale ja kodanikuühendused on seda ka kritiseerinud,» ütles ta ja lisas, et parlamendi enesekehtestamine oleks võinud riigieelarve puhul toimuda teistmoodi.
Vassiljev ütles hiljem katuseraha jagamise protsessi selgitades, et aluseks võeti fraktsioonidelt laekunud ettepanekud, mis töötati koos rahandusministeeriumiga läbi ja millele vastavalt koostas komisjon muudatusettepaneku.
«Lühidalt näeb ta välja ministeeriumide kuluridade tõusuna, aga kuna see iseenesest mingit head pilti vaatajale tõenäoliselt ei anna, siis on üles lisatud ka objektipõhine nimekiri neist objektidest. Niisiis, kellel on soovi, saab tutvuda, kuhu need vahendid lähevad,» märkis ta.
Samas nentis ta, et detailideni ei ole komisjon kõiki objekte, mida fraktsioonide ettepanekute alusel toetatakse, läbi analüüsinud. Tema sõnul pole see komisjoni praeguse personalivõimekuse juures võimalik.
«Küll aga koostöös rahandusministeeriumiga käidi see tabel üle, vaadati, et need põhimõtted, mis me oleme seadnud, seal ka kajastatud oleksid. Kõiki konkreetseid omavalitsusi, MTÜsid, mida seal tabelis on päris palju, detailideni lahti tõesti ei võetud ja neid läbi ei analüüsitud,» ütles Vassiljev.
Täna vastu võetud riigieelarves on erakondade kokkuleppe kohaselt ette nähtud veidi rohkem kui kuus miljonit eurot, millega toetatakse valdavalt paari kuni paarikümne tuhande kaupa mitmesuguseid objekte. Suurem osa rahast läheb lasteaedade, koolide, kultuuri- ja seltsimajade, mänguväljakute, raamatukogude, spordikeskuste, terviseradade ja kirikute toetuseks.
Kulude katmiseks võetakse neli miljonit eurot valitsuse reservist ning 2,17 miljonit Andmevara, Eesti Posti ja Tallinna Sadama täiendavatest dividendidest ja nende arvelt laekuvast juriidilise isiku tulumaksust.
Tänavuses riigieelarves oli niinimetatud katuserahaks ette nähtud samuti kuus miljonit, mullu aga pea 9,5 miljonit eurot.