Eesti on Euroopas militariseerituse pingereas esikümnes

Riikide militariseeritus. Tärniga märgistatud riigid osalevad relvastatud konfliktides Foto: Bonni Rahvusvaheline Konversioonikeskus

Bonni Rahvusvahelise Konversioonikeskuse (BICC) koostatavas militariseerituse pingereas asub Eesti Euroopas üheksandal ning maailmas 21. kohal.

BICC eile avaldatud raporti andmed pärinevad möödunud aastast ning reastavad 152 riiki globaalse militariseerituse indeksi (GMI) järgi. GMI peegeldab sõjaväe tähtsust riigile võrreldes ülejäänud ühiskonnaga ning hõlmab mitmeid näitajaid nagu näiteks kaitse-eelarve ja sisemajanduse kogutoodangu suhe.

Ülemaailmse pingerea esikolmiku moodustavad Iisrael, Singapur ja Armeenia. Nendele järgnevad Süüria, Venemaa, Küpros, Lõuna-Korea, Jordaania, Kreeka ja Aserbaidžaan. Eesti asub militariseerituse pingereas 21. kohal Saudi Araabia (20) ja Vietnami (22) vahel. Kuigi USA kaitsekulutused on suurimad maailmas, maandusid Ühendriigid alles 31. kohal.

Läti ja Leedu asuvad GMI järgi maailmas vastavalt 78. ja 58. kohal. Soome on tabelis 17. ning Rootsi 91. kohal.

Euroopa riikide seas moodustavad esikümne Armeenia, Venemaa, Küpros, Kreeka, Aserbaidžaan, Valgevene, Ukraina, Soome, Eesti ja Türgi.

«Majanduskriisi tõttu otsustasid paljud Euroopa riigid vähendada kaitsekulutusi. Aastatel 2009 kuni 2013 langesid NATOsse kuuluvate Euroopa riikide kaitsekulutused üheksa miljardi USA dollari võrra. Mõndadel nendest on aga militariseeritus endiselt kõrgel tasemel, nende hulgas Kreeka (9), Eesti (21), Türgi (24), Bulgaaria (27) ja Portugal (28),» seisis raportis.

Riikide kohta käivad andmed pärinevad Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudist, Rahvusvahelisest Valuutafondist, Maailma Terviseorganisatsioonist, Rahvusvaheliste Strateegiliste Uuringute Instituudist ja BICC-lt.