Aastaid erinevates tippametites ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) üks mõjukam paar olnud Kristina ja Toomas Tautsi ümber puhkenud skandaali keskmesse sattunud Tüve 49 maja ja krundi taga on tuntud ettevõtjatest ja poliitilise taustaga inimestest koosnev ärivõrgustik.
Uimastisõltlaste rehabiltatsioonikeskus koliti sõnades justkui Tüve tänava majja, mille üürileping oli sisuliselt abikaasalt abikaasale, vahendas ETV saade «Pealtnägija».
Esmapilgul silmatorkamatu maja Lillekülas kuulub avalikkuses tundmatule firmale Dominus Arendus. Registrites kaevates joonistub aga välja ärivõrgustik, kus saavad kokku tuntud suurettevõtjad ja poliitika taustaga ärimehed.
Läbi keerulise ahela on Tüve 49 omanikud ühelt poolt transpordiärimees Toivo Kuldkepp ja teiselt poolt apteegiärimees Tarmo Laanetu, sama erakonnaga seotud turismi-ärinaine Cinzia Siig, Res Publica kunagine peasekretär Tõnis Kons, ning rea lõpus ka Toomas Tauts. Sama seltskond on figureerinud mitmes poliitilis-ärilises skeemis, mis on viimastel aastatel huvi pakkunud nii ajakirjandusele kui poliitoponentidele.
Tüve 49 suurim investor on tegelikult Toivo Kuldkepp – ta on ka ainus, kes nõustus «Pealtnägijale» asjast pikemalt rääkima. On vähe teada fakt, et Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon ehk ERAA, mida Kuldkepp juhib, on veofirmade esindamise kõrval ka suur kinnisvarainvestor, kellele kuulub 600 hektarit erinevaid kinnistuid üle Eesti. Üks sellest portfellist on ka Tüve 49.
Toivo Kuldkepi sõnul kutsus teda Tüve 49 projekti Toomas Tauts. Kuldkepi sõnul ei ole tegemist aga millegi enama kui lihtsalt ettevõtlusega, vaatamata sellele, et suured ettevõtjad, kelle ärihuvid sõltuvad poliitikutest, teevad poliitilise taustaga inimestega koos äri.
«Siit ei maksa küll otsida midagi enamat. Ma ei ole sealt taotlenud ega saanud mingisuguseid eeliseid,» kinnitas Kuldkepp.
Tema sõnul oli Tüve tänaval tegu puhtalt äriga, kuhu ta paigutas üle 10 miljoni krooni, mistõttu on kinnistul tema kasuks ka hüpoteek. Algul kavandati krundile kuni 20 korteriga elamut, kuid asi toppas naabrite vastuseisu tõttu. Hoone joonistati väiksemaks, viie korteriga ridaelamuks, kuid selleks ajaks oli buum läbi, turg jahtunud ja projekt külmutati.
Et Kuldkepp on projekti suurim investor, pöörduti tema poole, kui tekkis mõte seisma jäänud maja välja üürida ülla eesmärgiga tegevuseks. Kuldkepi sõnul pöördus Toomas Tauts tema poole ideega, et kasutada maja rehabilitatsioonikeskusena.
«Isegi mitte välja rentida. Ma ütlesin, et peaasi, et see kasutusel oleks ja kui saab kedagi ravitseda, mis veel võib paremat olla, kui inimestele midagi head teha,» märkis Kuldkepp. Hoone rent oli vaid 64 eurot kuus.
Seda, et keskust juhib Kristina Tauts, Kuldkepp enda sõnul ei teadnud. «Ma teadsin, et on selline hea eesmärk ja minu jaoks oli see teema ammendatud,» kinnitas ta.
TAI pöördus kohtusse
Paraku mingit tegevust, mille eest riik maksis, Tüve tänaval ei toimunud. Eriti pikantseks teeb asja, et Kristina Tauts oli samal ajal EASi nõukogu liige ja Toomas Tauts Eesti Energia nõukogu liige.
2012. aasta alguses andis TAI asja paralleelselt tsiviilkohtusse, kus küsiti kogu raha tagasi, ja politseisse, et uuritaks võimalikku kelmust. Huvitaval kombel jahvatasid kohtuveskid kiiremini ja pisut vähem kui kahe aastaga käidi läbi kõik kolm kohtuastet.
Kristina Tauts vaidles igal sammul vastu ega tunnistanud ühtegi rikkumist. Ta rõhutas, et asukoha vahetus ei ole pettus ja kuna TAI maksis küsimusi esitamata arved ära, võttis ta teenuse tegelikult vastu.
Otsus oli pooleks: kohus tuvastas, et Comenius ei tegutsenud kindlasti Järve haiglas ega ka Tüve tänava majas, küll aga ei saanud välistada, et töö toimus nn apteegimajas. Seetõttu määrati, et Kristina Tautsi firma peab TAI küsitud 57 000 eurost tagasi maksma alla poole, täpsemalt 23 000 eurot. Selle maksis Comenius ära.
TAI ametnikud kahtlustavad ekskolleegi, et tegelikult ei teinud tema firma üldse narkomaanide taastusravi. Kahtlusi süvendas see, et pärast tsiviilprotsessi leiti tunnistaja, kes rääkis, et üritas sinna kliente edutult saata ja käis apteegihoones kohal, kuid see oli tühi.
Prokuratuur kinnitas «Pealtnägijale», et keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetleb asja kelmuse paragrahvi alusel, uurimine on lõppfaasis ja kahtlustatavana on kavas üle kuulata üks isik. Seetõttu ei saanud praegu asja kommenteerida.
Kui «Pealtnägija» esimest korda Toomas Tautsi telefoni teel kätte sai, jättis mees mulje, et ei tea asjast midagi.
«Minu arust on kriminaalmenetlus, ütleme, .... see ei ole nagu päris. Ühest küljest on see nagu tõsine asi. Järelikult kui on menetlus algatatud, on kahtlus, et keegi on midagi kriminaalset teinud. No aga kes siis? Äkki on Tervise Arengu Instituut midagi kriminaalset teinud seal? Võib-olla peab seda uurima, et las nad siis seletavad,» rääkis Tauts.
Edasi ei vastanud Toomas ega Kristina Tauts 12 päeva jooksul ühelegi helistamisele, kõneposti teatele, SMSile ega e-kirjale. «Pealtnägija» püüdis ühendust saada äripartnerite ja isegi IRLi pressiesindaja kaudu, kuid lõpuks võõralt numbrilt helistades lõppes kõne lihtsalt selle katkestamisega.