Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega muudetakse küberturbealane info riigisaladuseks ning pannakse riigisaladusele juurdepääsu omavatele ametnikele kohustus teavitada oma erareisidest välismaale.
Riigisaladusele ligi pääsevad inimesed peavad hakkama oma välismaareisidest teavitama
11. detsember 2014, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelnõu eesmärk tuleneb julgeolekusituatsioonist, kus me kevadest saadik oleme,» ütles justiitsminister Andres Anvelt valitsuse pressikonverentsil.
Eelnõuga muudetakse küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks. «Põhjus on väga lihtne: et mitte anda võimalikule ründajale, ükskõik, on ta tavahäkker või mõni teistel kaalutlustel tegutsev isik või organisatsioon, lihtsustatud kättesaadavust informatsioonile, mis on ühe või teise süsteemi nõrgad kohad,» ütles Anvelt.
Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks.
Salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse aga kohustus teavitada tööandjat oma viibimisest välisiriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht.
«Siseministeerium või selle volitatud asutus – kaitsepolitseiamet – koostab nende riikide nimekirja, kust võib tuleneda Eesti riigiametitele oht. Nendesse riikidesse reisimisel eraviisiliselt, rõhutan: eraviisiliselt, töölähetuse puhul tööandja peab kaaluma ühe või teise lähetuse otstarbekust, siis ametnik peab sellest sõidust teavitama vähemalt viis päeva varem,» selgitas Anvelt.
Anvelt nentis, et need täiendused panevad küll osa ametnike liikumisvabadusele teatud piirangud, kuid seda on vaja riigi julgeoleku ja nende endi huvides. Tema sõnul on selline kord vajalik, et tööandjal oleks ülevaade sellest, kus ametnikud käivad, et hinnata julgeolekuohtusid. Teine põhjus on, et võimalusel inimest instrueerida võimalikest ohtudest, mis teda seal riigis võivad oodata.
Teavitusnõude rikkumine võib kaasa tuua riigisaladusele juurdepääsu äravõtmise kaalumise. «See ei tähenda, et liikumisvabadust piirataks mingi karistuse abil. Riigisaladusele juurdepääsu äravõtmine on julgeolekuolukorra riskide hindamine ja selle huvides otsuse tegemine,» lisas justiitsminister.
Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes.