President Ilves aulaloengus: käimas on «kõikide sõda kõikide vastu»

Rahvusvaheliste kokkulepete rikkumine on viinud maailma täiesti uude julgeolekuolukorda, rääkis president Toomas Hendrik Ilves täna keskpäeval Tartu Ülikoolis peetud aulaloengus.

«See ei ole «uus külm sõda», sest külma sõja ajal mainitud kokkulepped kehtisid. Külma sõja ajal ei ähvardatud kedagi tuumarelvadega, nagu seda tehakse praegu. Pigem oleme täna tagasi ajas, mida kirjeldas sadakond Thomas Hobbes - seisundis, kus lepped ei kehti ja elu on «kõikide sõda kõikide vastu».

Ta tõi esile, et käimasolev kriis ei ole eriliselt Ida-Euroopa probleem, vaid küsimus Venemaas, Venemaa suhtes Läänega ja läänelike, vaba ühiskonna väärtustega.

Ilves märkis, et ka Venemaa president Putin tunnistas mõnevõrra üllatuslikult oma 24. oktoobril Valdai klubis peetud kõnes, et tegu on uue reaalsusega. «Olen täiesti nõus tema väitega, et senine julgeolekuarhitektuur on kokku kukkunud. Aga meie tõlgendused selle asjaolu põhjustest ja meie järeldused on väga erinevad,» rääkis Ilves.

«Esiteks, Putin süüdistab maailmakorra kokkukukkumises Läänt – nagu oleks see meie süü, et senised reeglid enam ei kehti. Teiseks süüdistab ta autoritaarsuse ja korruptsiooni vastaseid ülestõuse üle maailma – Süürias, Liibüas, Ukrainas. Seda kõike peab ta ameeriklaste sekkumise tagajärjeks, justkui ei oleks kõnealustel inimestel endil mingit osa oma otsustes. Nagu poleks võimalik, et inimesed lihtsalt ei taha autoritaarse ja korrumpeerunud võimu all elada, ja et nad näitavad seda üheskoos, täiesti omal vabal tahtel välja,» rääkis Ilves.

Ta leidis, et küllap oli Sigmund Freudil õigus, kui ta rääkis projektsioonist kui psühholoogilisest kaitsemehhanismist: süüdista teisi selles, mida sa ise valesti teed. «Just sedasorti ilmingus on siin suuresti küsimus.»

Kuidas reageerida?

President Ilves oli kindel, et sellises julgeolekuolukorras ei tohiks läänelik ühiskond langeda ükskõiksusse ega anda järgi väljapressimistele. «Me ei tohiks leppida sellega, et Krimm ongi läinud; me ei tohi leppida relvarahu nimel piirkondade jagamisega või külmutatud konfliktide järjekordse tekkega,» lausus ta, vaieldes vastu nõuandjatele, kes on soovitanud olukorraga leppida ja Venemaa soovidega nõustuda.

President väljendas muret, et me kipume samm-sammu haaval halbade uudistega harjuma. «Euroopa ja maailma tähelepanu on üha viimastel halbadel uudistel – Krimmi annekteerimine, siis «humanitaarkonvoide» tungimine Ida-Ukrainasse, siis juba tankid, vahepeal ühe reisilennuki allatulistamine. Iga sammu jälgitakse õudusega, aga eelmised õudused ununevad. Protsess tervikuna jääb varju. Vägivalla ja nõudmiste eskaleerumist ei märgata,» märkis president. «Juba nüüd ähvardatakse NATOt, hirmutatakse ka Soomet ja Rootsit, rikkudes järjest nende õhuruumi.» Samal ajal jahvatavad propagandaveskid üha meisterlikumalt.

«Peaksime jääma oma väärtustele truuks, me ei tohi teha järeleandmisi, sest just see kõigutab rahvusvahelist julgeolekut pikaaegselt,» oli president kindel.

«Nii kaua kui praegune olukord kestab, on parim viis olukorraga toimetulekuks rakendada Venemaa suhtes ohjelduspoliitikat.» Ta rõhutas, et eriti tähtis on see meile: «Just sellepärast, et reegliteta maailmas valitseb tugevama õigus, on väikeriikidele eriti oluline, et rahvusvaheline õigus kehtiks.»

«Rõõmustav on kõige selle juures see, et ehkki me näeme ümberringi teatud peataolekut nii ootamatus ja ettearvamatus olukorras, pole Lääs nüüd enam kaugeltki nii passiivne nagu ta oli pärast Gruusia sõda. Sanktsioonid toimivad, meie liitlaste toetuses pole mingit kahtlust ja meil on alust loota, et õigus õnnestub kehtestada varem või hiljem,» oli ta optimistlik.

«Kindlasti ei tohi me alla anda oma väärtuste kaitsel – sõjaline valmisolek riigi kaitseks on elementaarne, kuid vastates jõhkrusele jõhkrusega muutuksime lihtsalt ise samasuguseks,» sõnas president Ilves.