Riigikogu arutelult: kaitsevägi saab ilma naiste kohustusliku ajateenistuseta hakkama

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuperjanovi pataljoni ajateenijad
Kuperjanovi pataljoni ajateenijad Foto: Mari Luud / Õhtuleht

Kaitsevägi täidab oma sõjaaja vajaduse koos reservidega ära ka vaid meestele kohustusliku ajateenistusega, seetõttu pole mõtet sundida ka naisi ajateenistusse - see läheks palju kallimaks ega oleks vajalik, rääkis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem tänasel riigikogu riigikaitsekomisjoni avalikul istungil.

Herem vahendas komisjoni istungil oma sõnul kaitseväe seisukohta, et nii põhjalikke muudatusi ei peaks Eesti tegema.

Tema sõnul tõstab kaitseväe kvaliteeti juba see, et ajateenistus on asjast huvitatud naistele lubatud. Ta viitas, et veel mõned aastat tagasi oli naistel vaid üks võimalus aega teenida, seda Tapal, kus Herem toonase toonase ülemusena sellise otsuse oli vastu võtnud ja loonud selleks vajalikud tingimused. «Siis oli igal aastal naisi 3-4 ajateenijat. Täna peaks olema 19 naist, neid teenib nii Tapal kui Võrus,» lausus ta.

Herem märkis, et ajateenistuse kohustus naistele ei oleks mõistlik peamiselt seetõttu, et praegune kord, kus teenistusse tuleb keskmiselt 39 protsenti meestest, on Eesti jaoks niigi piisav. «Täidame 3-6 aasta jooksul ära oma sõjaaja vajaduse. Enamgi veel: piisavalt palju jääb üle, et oleksid ka reservid. Me ei näe, et meil oleks vaja märkimisväärselt enam ajateenijaid.»

«Kui saaksime kaks korda rohkem ajateenijaid, tunneksime end nagu ujujad, kes peavad ujuma pikka maad, ning kellele antaks 5 kilo kulda turjale ja öeldaks: nüüd sa oled rikas,» tõi ta paralleeli. «Paljud asjad läheksid kaks korda rohkem maksma, meil oleks tarvis palju rohkem osta kogu varustust. Mille nimel?» arutles Herem.

«Emotsionaalselt ja riigi kodanikuna muidugi oleks õige, kui kõik oleksid võrdsed. Täna see kurnaks aga meid ära ja ma ei pea seda mõistlikuks,» ütles Herem ja lisas, et see on kaitseväe seisukoht.

Ene Ergma väljendas oma nõusolekut koloneli arvamusega. Samas küsis ta, võttes aluseks väiteid Eesti meeste nõrkuse kohta, et kas ei teki oht, et ühel hetkel nad ei täida enam kaitseväe vajadust ära. Heremi sõnul on tegelikult küsimus enamasti tahtes: «Meeste ajateenistusest välja jäämine on kombinatsioon füüsilistest ja psühholoogilistest põhjustest ja lõpuks jääb asi tahtesse kinni. Ma küsiks vastu: kuidas siis naised nii tugevaks on saanud, kui mehed on nii nõrgad?»

Eritingimused naistele

Herem märkis ka, et ajateenistuseks naistele ingimuste loomine tähendab enamasti eraldi elamisruumide, vähemalt pesula ja magala võimaldamist. «Tean, et Rootsis ei ole midagi eraldi, aga meie tegime Tapal eraldi. Mitte, et naistel oleks mugavam pesemas käia, vaid mehed hakkavad häbenema,» põhjendas ta.

Marianne Mikko küsis Heremi arvamust selle kohta, et nii naiste kui meeste võrdne ajateenistussse võtmine teeks kaitseväe taseme paremaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Herem märkis, et peaks enne ammendavalt sellele küsimusele vastamist tegema analüüsi, kuidas kvaliteet kaitseväkke tekib. «Ma ise aravan, et kvaliteet tekib sellest, kui tulevad inimesed vabatahtlikult.»

Ta tõi esile, et kaitseväes saavad suurepäraselt hakkama erinevate haigusdiagnoosidega inimesed, kes ikkagi tahavad aega teenida. 

Aivar Riisalu avaldas arutelu lõpetades arvamust, et peaksime ühiskonnas tegema kokkkuleppe, et oleme rahul selle mudeliga, mis meil praegu on, ja naiste arvelt suurendama kaitseliidu arvukust, kus naiste roll võib olla väga märkimisväärne. «Arvamusliidrite kohus oleks hoida diskussiooni mõistlikuna. Võime ajada taga lõhet, miks me diskrimineerime naisi, aga naistel on täna kõik võimalused ajateenistusse tulla,» rõhutas ta. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles