Ka üle 20 aasta kaitseväes töötanud, neist 15 aastat tegevteenistuses olnud konsultant Ingrid Mühling nentis, et naistel on vaja seal end väga tugevalt tõestada, et mehise seltkonna ees end kehtestada.
Mühling: kaitseväes peab naine end oskama kehtestada
15. detsember 2014, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu riigikaitse komisjon arutas täna naiste osalemise üle riigikaitses. Mühling ütles, et ei ole kunagi ajateenistuses käinud, küll aga sellest 20 aasta jooksul sellest korduvalt puudust tundnud.
Mühlingu sõnul on suhtumine naistesse teenistuses väga palju muutunud. «Kui algul kandsin vormi, tuldi tänaval ligi, et oi, kas naised on tõesti kaitseväes. Täna tullakse ka rääkima, aga nüüd küsitakse asjalikke küsimusi.»
Naiste võimaluste kohta teenistuses karjääri teha pidas ta kõige olulisemaks võimekust olla juhi rollis. «Pead olema eeskujuks ja suutma juhtima umbes 30 meest. Kõik ei arva, et selline ongi meie juht. Naine peab suutma end nende ees kehtestada,» rääkis ta.
Küll aga leidis ta, et kui naisi oleks kaitseväes rohkem, oleksid nad vähem erilised, ei torkaks nii väga silma ning saaksid rohkem keskenduda teenistusele endale, mitte «eriline olemisele». Tema hinnangul ei peakski kaitsevägi naiste teenistusse võtmisel mitte midagi teistmoodi tegema, vaid kohtlema kõiki võrdselt.
Üheks tõsiseks momendiks pidas Mühling ka füüsilisi võimeid. «Kuulipilduja kaalub 11,5 kilo nii 80-kilosele mehele kui 50-kilosele naisele. Nii et füüsiline vorm on vajalik. See on paratamatu, et selles oleme nõrgemad. Siin saab end adekvaatselt hinnata ja minna sobivamatesse üksustesse,» rääkis Mühling.
Tema pidas naiste kaitseväes teenimise plussiks seda, et segameeskondades on rohkem positiivset konkurentsi ja sünergiat.
«Mul oleks väga hea meel, kui naisi oleks ajateenistuses rohkem, siis oleks ka rohkem neid naisi, keda valida kõrgematesse ametitesse.» Kuidas seda tehniliselt korraldada, ei osanud ta välja pakkuda.
Riigikogu liige Aivar Riisalu küsis, kui palju on Mühling teenistuse ajal tunnetanud diskrimineerimist, eriti ajal, kui ta oli veel allohvitser. Mühling vastas, et ei nimetaks seda diskrimineerimiseks, aga vahel ta tõesti tundis, ei ole soodne suhtumine. Samas ei võtnud ta seda väga traagiliselt. «Kaitseväelase karjääritegemine tähendab niikuinii konkurentsi, kus kasutatakse nii positiivses kui negatiivses mõttes igasuguseid võimalusi ära. Sellega peab arvestama.»
Lõpetuseks paluti ennustust, millal võiks Eesti saada esimese naiskindrali. «Kui Eesti on saanud naispeaministri, küll tuleb siis ka kindral,» muheles Mühling ning pakkus, et selleks võib minna 10 aastat.
Norra suursaadik Eestis Dagfinn Sørl selgitas, miks Norra otsustas muuta ajateenistuse ka naistele kohustuslikuks, tuues esimese põhjusena esile, et kaitsevägi vajab parimat koosseisu ja seda hoolimata soost. «Me ei saa lubada talentide kaotsiminekut, mis on ohuks, kui me välistame poole oma elanikkonnast.»
Samas näitasid arvandmed, et mida kõrgem tase, seda vähemaks jäi naiste osakaal sõjaväelaste seas.