Riigisaladus kaitseb fakti, kui palju kapolasi 1990ndatel süümevande andsid

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Möödunud sajandi lõpus oli palju juhtivaid ametikohti, kuhu mõne välisriigi luure, sealhulgas KGB jaoks töötanud inimene kandideerida ei saanud. Kui palju oli selliseid ametikohti kaitsepolitseiametis, kapo avalikustada ei saa.

Kui veel 15-20 aastat tagasi oli ametikohti, kuhu KGB minevik ei lubanud kandideerida, siis täna enam mitte. «Praegu enam selliseid ameteid ei ole. Nii kaua, kui kehtis süümevanne, neid oli,» ütles Postimehele ajaloolane, 1992. aastast erinevatesse riigikogu koosseisudesse kuulunud Mart Nutt.

Nimelt lõppes süümevande nõue põhiseaduse järgi 2000. aasta lõpus. Enne seda pidi vande andma inimene, kes kandideeris presidendiks, riigikokku või kohaliku omavalitsuse volikogusse. Samuti isik, kes taotles peaministri, ministri, riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis.

Kirjalikult tuli anda süümevanne: «Annan vande, et ma ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.».

Põhiseadus täpsustas, et Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite agentideks on isikud, kes olid nende poolt värvatud agentideks, residentideks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajateks, olid usaldusisikud või tegid muul moel teadlikult ja vabatahtlikult nendega koostööd.

Kuidas aga sai olla nii, et kui teati inimese KGB minevikust, sattus ta ikkagi kaitsepolitseisse tööle? «See säte reguleeris nii, et nad ei tohi olla kõrgemate riigiametite ametikohtadel. Ma arvan, et võib-olla lahendati see nii, et neid ei käsitletud kõrgemate riigiametnikena. Seetõttu ei usu ma, et seal seadust rikuti,» rääkis Nutt.

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Postimehele, et süümevanne kehtis täpselt neile ametikohtadele, nagu seadusesäte ette nägi. Kui paljudele ja millistele ametikohtadele vanne kapos kehtis, ei saanud ta öelda, kuna ameti täpne struktuur on riigisaladusega kaitstud. Küsimusele, kas see kehtis rohkematele, kui ainult peadirektori ametikoht, vastas Puusepp, et ilmselt küll.

Sellegipoolest ei pea Nutt õigeks, et KGB taustaga inimesed kaposse tööle võeti. «Esiteks, see on julgeolekurisk riigile, sest inimene, kes on andnud vande teise riigi julgeolekule, ei saa ju sellest vandest tegelikult kunagi vabaneda,» selgitas ta.

Põhjusi, miks ikkagi järeleandmisi tehti ja KGB minevikuga inimesi kaposse tööle võeti, teab Nutt enda sõnul täpselt sama palju, nagu ta on meedia vahendusel kuulnud. «Need põhjendused on olnud need, et nad ei töötanud niisugustel ametikohtadel, kus nad riigisaladusele ligi pääsesid ja neid kasutati sellepärast, et nad olid vastava ala tehnilised spetsialistid.»

Küll aga on viimased riigireetmise juhtumid tema sõnul näidanud, et tõenäoliselt oli neil siiski juurdepääs ka sellisele informatsioonile, mis kindlasti ei oleks tohtinud võõrriigi kätte sattuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles