Poliitik Kadri Simson rääkis ETV saatele «Pealtnägija» antud intervjuus senisest avameelsemalt ja kriitilisemalt Keskerakonna sisekliimast ja suhetest Edgar Savisaarega.
Simson «Pealtnägijale»: Keskerakonnast lahkujate suhted on sageli läinud hapuks Edgar Savisaarega
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
18. detsember 2014, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas teil NO99 «Savisaare» hittmuusikalile on piletid ostetud?
Jah, on küll.
Esietendusele?
Ei, ma jäin hiljaks. Ma avastasin alles siis, kui esietendus oli juba välja müüdud. Aga ma sain esmaspäeva õhtuks kaks põrandapiletit.
Kes teid võiks seal mängida?
Ma arvan, et seal Kadri Simsonit ei ole üldse vaja. Et Savisaare muusikalis ei pea olema Kadri Simsonit.
Kas on olemas Kadri Simson, kellel on natukene kõrini kõigest, mis ümber toimub, kohe 38-aastaseks saav Kadri Simson, kellele võib-olla tundub, et on mingi piir ette tulnud?
Neid momente on. Et loomulikult jõuab seal sama tööd varsti juba 8 aastat tehes aeg-ajalt sinna nullpunkti, kus tundub, et seda kõike on juba tehtud. Ja kus saab seda energiat veel, et uuesti pihta hakata.
Ma olen ka viimasel ajal mõelnud riigikogus oldud aastate peale ja aeg-ajalt olnud õnnetu, et nagu oleks mahavisatud aeg.
Et on olemas teistsugune Kadri Simson, kui me oleme harjunud nägema, kes telesaadetes vihaselt ja väga jõuliselt kaitseb oma kodupartei seisukohti?
On küll teine Kadri Simson olemas ka. Kodus on distantsid väiksemad ja järelikult ei ole vaja kas või kõnes kasutada nii kõva häält. Saab olla leebem ja lähedaste inimestega seda enam.
Aga miks te inimesi nii närvi ajate? Näiteks Jürgen Ligi, miks te teda nii närvi suudate ajada?
Ma arvan, et närvi lähevad need inimesed, kes ei ole harjunud vaidlema, vaid tahavad kuulutada oma tõde. Ja igaüks, kes paugust nendega ei nõustu, ajab neid juba tigedaks.
Räägime natukene sellest, kui Jüri Ratas ütles, et teie võiksite saada peaministrikandidaadiks. Te läksite Hundisilmale. Mis täpselt seal aset leidis?
Meil oli Edgar Savisaarega väga pikk vestlus. Kestis tunde. Ja seal oli nii tulevikku vaatavaid mõtteid, kui väga palju juttu minevikust. Ma olen hiljem mõelnud selle peale, et Edgar Savisaar rääkis erinevaid mineviku seiku.
Ja üks jutt oli sellest, kui tema oli minuvanune. Mäletatavasti oli ta täpselt sama vana, kui ta välja käis Rahvarinde idee. Ja tal oli tunne, et kui ta selle mõtte välja käis, siis tagantjärgi on ta vaadanud, et ta rikkus mitme noore kommunisti elu ära, kes arvasid, et Nõukogude Liit on igavene ja nemad teevad oma karjääri.
Ja siis ma üks ühele vesteldes mõtlesin, et näed, et Edgaril on veel nii palju kirjutada, nii palju mälestusi. Et sellest ajast ei olegi veel kirjajälge maas.
Kas teie arvates ei võiks näiteks siis Edgar Savisaar minna hoopis pensionile raamatuid kirjutama ja anda teile üle teatepulga?
Ma arvan, et tal on veel palju teha jah. Aga nüüd selle sama jutu puhul ma mõtlen täna juba, et võib-olla see jutt oli hoopis see, et ära palu midagi, vaid võta.
Kas ta siis juba ütles teile, et järgmisel päeval juhatuses ma ütlen, et mina olen peaministrikandidaat?
Ei, me võtsime mõlemad mõtlemisaega. Nii et seda, mida ta ütleb, ma ei teadnud.
Mis juhtus seal juhatuse koosolekul, kas Edgar Savisaar karjus teie peale nagu räägitakse?
Ega ta liiga heas tujus ei olnud, aga ei, ta ei karjunud. Et ta oli tõre, aga samas täis veendumust, et Keskerakonnal ei ole mõtet muuta seda valimisele minemise strateegiat nagu me oleme seda teinud 20 aastat.
Kas see oli teie karjääri kõige suurem pettumus?
Võib-olla on tark öelda, ma ootan oma edasisest karjäärist veel suuremaid pettumusi. Eks elu ongi selline, et alati ei lähe nii nagu sina soovid. Jah, ma lootsin, et kõik näevad selles neid võimalusi, mida mina nägin. Ja võib-olla see pettumus on see, et minu veenmisvõime on väiksem kui ma arvasin.
Mitu korda olete te mõelnud, et ma lahkun Keskerakonnast?
Seda ma ei ole mõelnud ja tõtt-öelda, pole mind keegi kunagi kuhugi teise erakonda kutsunud. Et ma olen mõelnud, et ma võiksin, et ma võib-olla ei peaks ennast nägema nii intensiivselt poliitikasse panustamas.
Aga kas see pole mitte nii, et teie ja Jüri Ratas ei läinud sellepärast Keskerakonnast ära, et sellest saakski siis vene partei?
Ma arvan, et see on hästi oluline, et Keskerakonnal oleks eestlaste toetus. Et see tasakaalustab ja see on Eesti riigile vajalik. Miks ma ära ei läinud? Miks peaksin mina ära minema, see erakond on välja kasvanud Rahvarindest ja ma olen siin olnud 19 aastat.
Ma tõesti ei näe põhjust, miks peaksin olema mina see, kes ära läheb. Ma näen igasugust, ma näen iga põhjust seista selle eest, et see erakond oleks rohkem seda nägu nagu ta oli siis, kui ma 19 aastat tagasi liitusin.
Pärast seda, kui te saite teada, et teist ei saa peaministrikandidaati, kas te saite aru, et tegelikult Edgar Savisaar tahab olla võimul kuni viimse hingetõmbeni?
Ei saanud, sellepärast et kui me nüüd mõtleme selle reageeringu peale, mis sellele ideele tuli, siis mind ju ei ole erakonnal, erakond ei ole mulle liiga teinud. Et mitte ükski inimene ei öelnud erakonnas, et see oleks halb idee.
Välja arvatud Edgar Savisaar.
No ta pigem sõnast, et vara veel. Ma olen ju näinud neid olukordi Keskerakonnas, kus minnakse tõsiselt tülli. Ja siis tuleb ka sageli selliseid rünnakuid, mis sügavalt haavavad. Et mulle ei ole keegi liiga teinud.
Miks nii paljud saadikud on Keskerakonnast ära läinud?
Igal minekul on olnud omad põhjused. Väga sageli on see isiklike suhete hapuks minek.
Kelle pärast need hapuks lähevad?
No kelle pärast need ikka hapuks lähevad. Et ma olen mõelnud, see viimane minek on ju olnud n-ö minu kaotus, et ma olin fraktsiooni esimees, kes on kaotanud 26-st fraktsioonikaaslasest kuus. Aga ma arvan, et need suhted ei läinud minuga hapuks.
Edgar Savisaarega läksid hapuks?
Jah. Ilmselt küll.
Aga miks tal lähevad need suhted kõigiga hapuks? Teiega ka on ju natukene hapuks läinud need suhted?
Tegelikult ei ole nad midagi nii hapud.
Kas teil natukene kõrini ei ole sellest, et Edgar Savisaare pärast lähevad asjad hapuks ja teie peate neid klaarima?
Aeg-ajalt on. Aga siis ma vaatan siin riigikogu saalis ringi ja siis ma näen, et igas teises erakonnas on ka asjad hapud ja kellegi teise pärast.
Kui tihti te räägite kodus oma isaga Aadu Mustaga, et see asi, mida Edgar ajab, et see ikka päris õige asi ei ole?
Mu isa räägib kodus tegelikult päris vähe poliitikast, sest et oma hingelt on ta ajaloolane. Aga isaga me võib-olla oleme rääkinud seda, et see, mis on küll kuuekümnesele ja vanemale inimesele, ei saa olla piisav varases keskeas olevale inimesele.
Ehk et minu ootused Eesti tuleviku osas ja ka poliitilise maastiku osas on väga palju kõrgemad. Mind ei rahulda 20, 30 aasta perspektiiv. Ma mõtlen pikemalt.
Kas on midagi, mida te karjääri nimel kunagi ei ohverdaks?
Ja loomulikult. Need asjad, mida ma elus tahan, ei ole eelkõige seotud karjääriga.
Kas teil on mingi soov, mida te tahaksite veel rohkem kui peaministriks saada?
Ja, kindlasti on. Muidugi on.
Te ei taha sellest rääkida?
Ma olen nagu mõelnud selle peale, et kõiki soove ei peagi kõva häälega välja ütlema, et mul natukene isegi ebausku, et kui sa kõva häälega ütled, siis äkki ei täitu.