Algajad juhid ei pääse veel vahtralehest

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algaja juht.
Algaja juht. Foto: Peeter Sirge / Postimees

Kuigi veel suvel soovis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muuta algaja juhi tunnusmärgi kasutamise vabatahtlikuks, jäi muudatus kuu aja eest algatatud ja üleeile riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõust välja.

Algselt soovis ministeerium vahtralehe kasutamise nõude kaotada, leides, et algaja juhi tunnusmärgil pole sõidukijuhi koolituse kvaliteedi paranemise järel teisi juhte hoiatavat eesmärki, nagu on õppesõiduki tunnusmärkidel. Samuti osutati seletuskirjas, et riik on järk-järgult algajatele juhtidele kehtestatud liikluspiirangutest, näiteks varem kehtinud kiirusepiirangust 70 km/h, loobunud.

Muudatus oli sees nii mullu novembris esimesele kooskõlastusringile saadetud kui ka tänavu juuli lõpus täiendava kooskõlastuse läbinud eelnõus, valitsuses tänavu novembri keskel heaks kiidetud ja kolmapäeval riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõus aga enam mitte.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda selgitas, et ministeeriumi koostatud eelnõu tuli oluliselt ehk kahe kolmandiku ulatuses lühendada, sest kõiki algselt plaanitud muudatusi ei oleks riigikogu praegune koosseis jõudnud enne märtsis toimuvaid valimisi ära menetleda ning olulised muudatused oleksid jäänud seisma.

Seetõttu jäeti eelnõusse tema sõnul vaid kõige tähtsamad muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse, valitsuse tegevusprogrammi ja liiklusohutusprogrammi täitmisega. «Algses eelnõus olnud muudatuste menetlemine algab järgmise valitsusega uuesti, sealhulgas ka vahtralehe teema,» ütles Ruuda Postimehele.

Eelnõusse jäänud tähtsamatest muudatustest tõi majandus- ja taristuminister Urve Palo kolmapäeval riigikogus esile, et edaspidi võimaldatakse ühissõidukirajal sõita ka elektrisõidukitel, et populariseerida nende kasutamist. Jalgrataste ja mopeedide lubamine ühissõidukirajale jääb teeomaniku otsustada.

Samuti võimaldavad muudatused kasutusele võtta omavalitsuste paigaldatud automaatsed liiklusjärelevalvesüsteemid, näiteks Tallinna Kristiine ristmikul asuvad kaamerad, millega saab tuvastada kiiruseületamist, punase tulega ristmikule sõitmist ja ühissõidukiraja lubamatut kasutamist. «Liiklusjärelevalvesüsteemide töös hoidmisega seotud kulud peab eelkõige kandma süsteemi paigaldaja,» ütles Palo.

Tallinna linnavalitsus on pidanud sellist regulatsiooni, kus süsteemide paigaldamise ja hooldamise kulud jäävad omavalitsuse kanda, ebaõiglaseks ning palunud kulud endale hüvitada. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul oleks linn nõus ka sellega, kui järelevalvesüsteemide hooldamiskulud kannaks riik või kui osa trahviraha laekuks linnale.

Palo selgitas riigikogus, et rikkumisandmete töötlemiseks on maanteeamet välja arendanud vajalikud infosüsteemid, mille hooldusele kulub umbes 20 000 eurot aastas. Sama palju kulub aastas politsei- ja piirivalveametil rikkumiste menetlemisega seotud kuludeks. «Kui me räägime näiteks Tallinna puhul, Kristiine puhul sellest, et kaamerat on ka vaja hallata ja hooldada, siis selle kulu on märkimisväärselt väiksem kui riigi kulud sellele infosüsteemile ja ka menetlemisele. Siin me räägime 7000 eurost,» märkis ta.

Lisaks võimaldavad eelnõuga plaanitavad muudatused sõidukit juhtida juhiluba omamata loa vormistamise ajal, näiteks pärast eksamite sooritamist või juhiloa vahetamisel, mil juhtimisõiguse olemasolu tõendatakse liiklusregistri andmete alusel. Samuti saab edaspidi registriandmete alusel tõendada sõidukijuhiks õppiva inimese juhendamisõigust ja jalgratturi juhtimisõigust.

Palo sõnul lihtsustatakse ka välisriigis väljastatud juhilubade kasutamist. Selleks loobutakse rahvusvahelise juhiloa nõudest juhul, kui loale on tehtud kanded ladina kirjas ning juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus inimesel on. Alternatiivina võib eelnõu kohaselt kasutada rahvusvahelisele juhiloale notariaalselt kinnitatud tõlget, mis võimaldab sõidukit juhtida näiteks olukorras, kui inimene on unustanud oma kodukohariigis rahvusvahelist juhiluba taotleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles