Samal ajal, kui Itaallane ja Habemeajaja üritavad Ukraina eesliini lähedal asuvas baasis katkist televiisorit parandada, on Hoolikas oma Kalašnikovi korraks käest pannu ja helbib borši.
Itaallane, Habemeajaja ja 30 Kõutsi - lood Ida-Ukraina mässuliste hüüdnimedest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist pole mingi lõiguga veidravõitu lasteraamatust, vaid osaga Ida-Ukraina mässuliste igapäevaelust. Nimelt ei kasuta separatistid reeglina oma pärisnimesid, vaid on endile välja mõelnud hüüdnimed, mis tihtipeale peegeldavad mõnd aspekti nende minevikust.
Lärmakas ja Vaikne, Motoroa ja Pruunkaru – nimekiri on pikk ja fantaasiat mässulistel jagub.
«Kui nüüd aus olla, siis ma ei tea, kuidas osa inimesi oma nimed leiab. Mõned otsivad sõna, mis peegeldab otseselt mõnd nende spetsiifilist omadust, teised mõtlevad lihtsalt midagi välja,» sõnab jässakas mässuline Itaallane. Tema enda nimelugu on proosaline – mees töötas neli aasta Itaalias Salerno ja Napoli lähistel ehitusel ja põllul. Viie aasta eest tuli ta kodupiirkonda Donetskisse tagasi.
Varjunimede taha peitumine kuulub separatismi juurde, sest võitlejad tahavad varjata oma identiteeti mitte ainult vaenlaste, kuid ka üksteise eest. «Selle liikumise varajastel päevadel hakkasid kõik väljamõeldud nimesid kasutama, sest nad kartsid nii enda kui ka oma pere turvalisuse pärast,» räägib Itaallane. «Kasutasime neid üksteisega suhtlemisel, sest kui keegi ei tea su nime, siis on tal sellevõrra vähem infot su kohta, mida kasutada.»
Varjunime väljamõtlemine on omaette kunst – kõige parem on kahesilbiline nimi, sest seda on raadiosides lihtne ära tunda ning ka on kaks silpi piisavalt lühike pikkus, et seda võitluse käigus kiirelt karjuda.
Ka on hea mõte midagi originaalset välja mõelda. «Meil on siin umbes 30 Kõutsi,» sõnab Oploti pataljoni komadör Cid. Endine ehitaja laenas oma ebatavalise nime Hispaania keskaegselt kuningalt El Cidilt, kes oli tuntud oma sõjalise vapruse ja arenenud taktika kasutamise tõttu. «Mulle meeldis ta elulugu ja olen sellest veidi lugenud, nii et valisin Cidi,» sõnab hallipäine, umbes 40-aastane mees. «Mina olen siin ainus sellenimeline, siin on ainult üks Cid,» lisab ta.
Ida-Ukraina mässulisus kestab juba kaheksandat kuud ning nüüd on olukord muutumas – väljamõeldud nimed hakkavad minevikku jääma. Külg-külge kõrval võideldes on usaldus separatistide vahel hakanud kasvama ja nad on asunud üha sagedamini kasutama üksteise pärsinimesid.
«Me võitlesime koos ja oleme erinevates situatsioonides üksteist tundma õppinud,» sõnab Cid. «Püüame end tõeliseks armeeks muuta, mitte olla vaid mässulised. Me koostame nimekirju ja liigume ees- ja perekonnanimede kasutamise suunas, nii et hüüdnimed hakkavad kaduma.»