Varane või hiline ärkaja? Hiljutine uuring näitas, et kehakella ja ööpäevatsüklite saladus võib peituda juustes.
Juuksed paljastavad, kas oled varane või hiline ärkaja
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
24. august 2010, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani teadlased avastasid, et kehakella reguleerivaid geene leidub juuste karvanääpsude rakkudes, kirjutan National Geographic.
Inimesel kujundab ööpäevast rütmi ajupõhimikul paiknev väike nääre - epifüüs ehk käbinääre.
24-tunniseid une-ärkveloleku tsükleid reguleerivad valgupõhised RNA molekulid. RNA ahelas sisalduvaid kehakella geene leidub kogu organismis, kaasa arvatud valgetes verelibledes, suu limaskestades ning ka juustes. Teadlased valisid uurimiseks juuksed, kuna neid on kõige lihtsam testida.
Uneuurija Makoto Akashi ja ta kolleegid tegid nelja vabatahtlikuga katse, võttes nende peast kolmetunnise intervalliga terve päeva jooksul juukseid. Varem tehti kindlaks, kas tegemist oli varaste või hilise ärkajaga ning muud elustiili harjumused.
Katsealuste juuste karvanääpsude rakkude uurimine paljastas, et kehakella geeni aktiivsus oli tipus kohe pärast katsealuse üles ärkamist, hoolimata sellest, kas ta ärkas kell kuus või kell kümme hommikul.
Uuring näitas, et aju käivitas ööpäevarütmi geenid erinevatel inimestel hommikuti erinevatel aegadel.
Inimestel on tavaliselt välja kujunenud, kas nad on varased või hilised ärkajad. Kuid samas aitas kehakella geeniuuring anda vihjeid ka üldise tervise kohta.
Muutused ööpäevarütmis võivad tekitada kõrge vererõhu, diabeedi ning isegi vähi.
Teadlaste sõnul mõjutab pidev ööpäevarütmi muutus eelkõige vahetustega töötajaid. Uuriti, kuidas organism tuleb toime, kui nad töötasid hommikuses vahetuses kell 6.00 – 15. 00 ja siis õhtuses vahetuses 15. 00 – 00.00.
Katsealuste juuste uurimine näitas, et kolme nädala pikkune periood veel une-ärkveloleku aega eriti segamini ei löönud ning probleeme ei tekitanud.
Isegi siis kui töötajate ööpäevarütmi nihutati seitsme tunni võrra edasi, nihkus nende kehakella aktiivsus vaid kahe tunni võrra. Sellest tehti järeldus, et vahetustega töötajatel oleks nagu pidev ajavaheväsimus.