/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Mõned omavalitsused alles hakkavad arutama, kas nende linnas oleks vaja eraldi piirkonda, kus tohiks avalikult alkoholi juua. Näiteks Sillamäe ja Rakvere linnapead aga leiavad, et eraldi joomisala pole vaja, ent ilmselt ei hakka keegi politseid kutsuma, kui mõni õlu või siider kuskil pargis rahulikult ära tarbitakse.
Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg ütles, et ka pärast korrakaitseseaduse muutmist ei ole ilmselt probleem, kui Sillamäe merepargis keegi päikseloojangut koos klaasi veiniga naudib. «Vaatamata sellele, et formaalselt oleks tegu õigusrikkumisega, ei rikuta kellegi subjektiivseid õigusi ega kahjustata tegelikult ka mingit õigushüve,» leiab Kalberg.
Ta tõi välja, et korrakaitseorgan peab muu hulgas järgima proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid.
Kui aga omavalitsus tahaks luua spetsiaalseid paiku, kus alkoholi joomine on lubatud, siis tekiksid mitmed probleemid. Esiteks, kuidas selliseid paiku selgelt tähistada? Peale selle, et see tooks kaasa lisakulud, tekib Kalbergi sõnul ka küsimus, kas sellisel tähistusel ei või olla soovimatut mõju alkoholi propageerimisel. «Linnavalitsus ei pea vajalikuks määrata avalikke kohti, kus alkoholi tarbimine on lubatud,» lisas ta.
Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ütles, et linnas pole spetsiaalse joomisala loomine hetkel aktuaalne teema. Ka tema nentis, et viisakalt ja teisi segamata avalikus kohas alkoholi joomine ei tohiks ka tulevikus probleeme õigusorganitega kaasa tuua. «Ilmselt ei hakka ka keegi politseid kutsuma, kui mõni õlu või siider kuskil pargis, Tammikus või Vallimäel pikniku käigus ära juuakse. Kõik see on siiski inimese kultuuri või kultuurituse küsimus, panustaks jätkuvalt pigem sellele, et linlased maast-madalast käituda oskaksid,» lisas Juhkami.
Mida plaanib nüüd Pärnu, kes hakkas suvel esimesena vastu avalikus kohas alkoholi joomist lubavale seadusesättele ning kuulutas alkoholivabaks kogu kesklinna, rannapromenaadi ja pargid? Samas tekitati linna ka mõned piknikualad, kus ka vägijoogi tarvitamine lubatud oli.
Linna avalike suhete juht Anu Juurma-Saks ütles, et Pärnu linnavalitsuses võetakse teema arutlusele jaanuaris. «Ei soovi teha rutakaid otsuseid ja teema vajab kaalumist,» põhjendas ta. Jaanuaris hakkab teemat arutama ka Põltsamaa.
Tallinnas on abilinnapea Kalle Klandorfi kinnitusel endiselt kaks piirkonda (riigikogu esine ja presidendi lossi lähedal asuv plats), kus tohib avalikult alkoholi tarvitada. «Kuna tulemas on talv, siis hetkel peaks sellest piisama,» lisas Klandorf, kelle kinnitusel on aga plaanis teema linnaosades uuesti päevakorda võtta.
«Tõenäoliselt rakendame sama praktikat, mis oli meil ka varem – anname välja ajutise loa alkoholi tarbimiseks avalikus kohas konkreetse ürituse toimumise alal,» ütles Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht, et spetsiaalseid alkoalasid ilmselt looma ei hakata.
Jõgeva alkoholi tarbimiseks eraldi piirkonda ei vaja. «Oleme seisukohal, et avalikus kohas alkoholi ei tarbita,» põhjendas Jõgeva avalike suhete spetsialist Marge Tasur.
Maardu ja Võru teatasid, et ei ole teemat veel arutanud.
Riigikogu võttis 16. detsembril vastu korrakaitseseaduse muudatuse, mis taastab enne 1. juulit kehtinud olukorra ning keelab avalikes kohtades alkohoolsete jookide tarbimise. Seadus peaks jõustuma järgmisel aastal.
Samas on omavalitsustel õigus määrata kindlaks alasid, kus on avalikult alkoholi tarvitamine lubatud, kuid sellega ei tohi teisi häirida.