Riigisaladuse loaga ametnike arv jääb saladuseks

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: laura kangur

Eelnõu, mis muudab küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alase tundliku informatsioon riigisaladuseks, suurendab riigisaladusele juurdepääsuga ametnike arvu ning nende kohustusi tööandja ees. Kui palju selliseid ametnikke seadusmuudatuse järel tekib, jääb avalikkuse ees aga saladuseks. 

Detsembri keskel valitsuse heakskiidu saanud eelnõu paneb riigisaladusele juurdepääsu omavatele ametnikele kohustuse teavitada oma erareisidest välismaale.

Arvestust juurdepääsuloaga isikute kohta peab kaitsepolitseiamet. «Kaitsepolitseiamet pole varem avaldanud, paljudel inimestel täpselt on riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus. Selge, et neid inimesi tuleb nüüd juurde, aga täpseid numbreid me ei avalda,» ütles kapo pressiesindaja Harrys Puusepp Postimehele.

«Riigisaladusele juurdepääs on alati seotud inimese tööga, seda lõbu pärast ei anta. Tööandjal on ka esmane kohustus riigisaladust kaitsta ning selleks peab tal olema ka selleks piisavalt võimalusi. Seaduseelnõus olevad muudatused aitavad sellele kindlasti kaasa,» lisas Puusepp.

Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viksi sõnul puudutab seadusmuudatus peamiselt Riigi Infosüsteemi ameti töökorraldust.

RIA kommunikatsiooniosakonna juhataja Rauno Veri ütles, et RIA töötajad, kes puutuvad kokku riigisaladusega, omavad vastavat juurdepääsuluba seadusega ettenähtud korras ka praegu. «Seadusemuudatuse tõttu juurdepääsuga isikuid juurde ei teki.»

Nimekirja välisriikidest, kuhu reisimisel tuleb riigisaladuse loaga inimesel sõites tööandjat teavitada, kehtestab siseministeerium. Postimees küsis siseministeeriumilt, milliseid riike see puudutab, kas näiteks ka meie naaberriike ja tavalisi puhkusereisi sihtkohti.

Viks seda nimekirja ei andnud, küll aga märkis, et «teatamiskohustus ei kehti Euroopa Liidu, Schengeni lepingu või NATO liikmesriigi suhtes,» lisas Viks.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse täitmist hakkavad oma pädevuste piires kontrollima kaitsepolitseiamet, kaitseväe peastaap ja teabeamet.

Eelnõuga muudetakse küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks. Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse aga kohustus teavitada tööandjat oma viibimisest välisiriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles