Rahvastik väheneb ja vananeb, aga pead ei pea norgu laskma, sest idabloki maade hulgas areneb Eesti rahvas lootusrikkaimalt. Nii võtsid aasta kokku rahvastikueksperdid.
Aasta kolm tähtsaimat sündmust: rahvastik
28. detsember 2014, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis olid mööduva aasta kolm olulisimat sündmust Eesti rahvastiku jaoks?
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar:
1. Rahvastik väheneb ja vananeb - tööealisi inimesi oli 1. jaanuaril 9020 võrra vähem kui aasta varem.
2. Lapsi sündis mullu neli-viis protsenti vähem, kui statistikaameti rahvastikuprognoos ennustas.
3. Märgilise tähtsusega oli kooseluseaduse vastuvõtmine.
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit:
1. Tekkis ulatuslik arutelu välisrändega seotud küsimuste üle, varasemast rohkem pööratakse tähelepanu Eesti diasporaale välisriikides säilitamaks neis Eesti identiteeti ja nähes lahkunutes ja nende järeltulijates Eesti esindajaid maailmas.
2. Päevakorda on tõusnud laste ja perede riiklik toetamine ning kõigile lastele mitte üksnes toidu ja peavarju, vaid ka soodsa arengukeskkonna tagamine.
3. On hakatud mõtestama ning tõlgendama perekonda ja leibkonda kui inimlikku väärtust.
Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur Allan Puur:
Rahvastikusündmuste äratundmiseks on vaja pikemat mõõtkava. Sündmuseks oli siiski kooseluseaduse vastuvõtmine, mis kahjuks ühiskonda liialt polariseeris.
2. Mis järgmisel aastal saab?
Orsolya Soosaar:
Seadusesse on kirjutatud lapsetoetuse märkimisväärne tõus, valimiste eel arutatakse rohkem selle üle, kuidas muuta Eestit turvalisemaks ja toetavamaks kohaks, kus lapsi kasvatada.
Ene-Margit Tiit:
Oodatav eluiga kasvab, eriti meeste puhul, sündide arv jääb endiselt madalaks, kuid kahanemine lõpeb, sisserändajate, aga eriti tagasirändajate, arv suureneb, nii et rändesaldo läheneb nullile.
Allan Puur:
Kahjuks peame kevadel taas nägema, kuidas pikaajalise konsensuse otsimise asemel püütakse häältepüüdmise tuhinas üksteist muu hulgas ka rahvastikupoliitiliste loosungitega üle trumbata.
Kas oli hea või halb aasta?
Orsolya Soosaar:
Selles mõttes oli hea aasta, et ootamatuid tagasilööke see meile ei toonud.
Ene-Margit Tiit:
Probleem oli jätkuvalt madal sündimus, kuigi sündide edasilükkamise protsess on pidurdunud. Positiivne oli see, et praktiliselt kõik vastsündinud jäävad elama: Eesti on jätkuvalt madala imikusuremusega riik. Ka oodatava eluea kasv, eriti meeste puhul, on positiivne.
Allan Puur:
Tundlikumad sisevaatlejad iseloomustavad olukorda kui demograafilise kriisi jätkumist, samas paljud väliskolleegid näevad Eesti rahvastikuarengut ühe lootusrikkama näitena endise idabloki maade hulgas.