Aasta kolm tähtsaimat sündmust: maailm
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
26. detsember 2014, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees palus ekspertidel võtta kokku mööduva aasta tähtsamad sündmused välispoliitikas ja maailmas.
Tähtsaimad sündmused maailmas 2014. aastal
Merle Maigre, presidendi julgeolekunõunik
1. 1. märtsil lubas Vene parlamendi ülemkoda, Föderatsiooninõukogu president Vladimir Putinil kasutada Venemaa relvajõude kogu Ukraina territooriumil. Sisuliselt tähistas see otsus Vene-Ukraina sõjalise konflikti algust, kuigi Krimmi annekteerimine oli siis juba aset leidnud. Venemaa taoline samm on üle poole sajandi tõsiseim väljakutse Euroopas valitsevale julgeolekukorrale.
2. 19. augustil hukkas Islamiriik esimese Ameerika ajakirjaniku James Foley. Mõttelise alguspunktina tähistas see sündmus radikaalse ja vägivaldse islamiäärmuslaste grupi kiiret tõusu Süürias ja Iraagis, mis viimasel ajal on tuntud peamiselt nime all ISIL või ISIS ja mille eesmärk on luua Lähis-Ida piirkonnas islamiseadusel ehk šariaadil põhinev islamiriik – kalifaat.
3. NATO tippkohtumine 4.-5. septembril, kus arutati alliansi julgeoleku tagamist ja kinnitati üle NATO liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine meie piirkonnas.
Urmas Paet, endine välisminister, Euroopa Parlamendi liige
1. Venemaa agressioon Ukrainas, uute külmutatud konfliktide tekitamine Ukrainas Krimmis ja Donbassis. Ja kõigest sellest tulenev ehk riigipiiride jõuga muutmine, rahvusvaheliste kokkulepete rikkumine, Euroopa Liidu, USA ja paljude teiste riikide sanktsioonide kehtestamine Venemaa suhtes, läänemaailma ja Venemaa suhete pingestumine, sõjalise muskli demonstreerimine ka laiemalt kui Ukrainas. Ja muidugi ka Malaisia reisilennuki allatulistamine. Venemaa käitumine Ukraina suhtes on põhjalikult muutnud lääneriikide ja Venemaa suhteid, millel on pikaajaline mõju.
2. Äärmusrühmituse ISIL jõhker pealetung Iraagis ja Süürias. Läbi on viidud kohutavaid julmusi kohaliku elanikkonna suhtes, samas on ISILi kandepind ohtlikult lai. Ka Euroopast on ISILisse võitlema suundunud tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid inimesi. Piiri pole suudetud panna ISILi varustamisele raha, relvade ja võitlejatega. Toetuspind on geograafiliselt ja sotsiaalselt ohtlikult suur.
3. Ebola epideemiapuhang. Jätkuvalt on risk haiguse kiireks levikuks ning vaktsiini ega tõhusat ravimit pole leiutatud. Mõjutab epideemiariike rängalt ka majanduslikult ja sotsiaalselt.
Tähtsaimad sündmused, mis tõstsid Eesti välispoliitilisele pildile
Merle Maigre
1. USA presidendi Barack Obama visiit Tallinna 3. septembril ja eriti tema avalik kõne, kus Obama poole tunni vältel reklaamis Eestit: mainis Eesti laulupidude traditsiooni, tsiteeris Heinz Valgu kuulsat lauset «Ükskord me võidame niikuinii» ja luuletaja Marie Underit; tegi viiteid Balti ketile, metsavendade ajaloole ning rõhutas NATO artikkel 5 «üks kõigi, kõik ühe eest» põhimõtet, toonitades, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama tähtis kui Pariisi, Berliini ja Londoni kaitsmine.
2. Tänavu maikuus tegi Maailmapanga juht president Toomas Hendrik Ilvesele ettepaneku hakata kaasjuhtima raportit «Internet ja areng», mis valmib 2016. aastaks. See on ennekõike võimalus tutvustada Eesti e-lahendusi ja mõtteviisi nagu turvaline online-identiteet ja X-tee, mis on demokraatia ja läbipaistvuse aluseks. Maailmapanga erinevate raportite hulgas on maailma arenguaruanne (World Development Report) kõige mõjukam. See defineerib arengupoliitilist mõtlemist ning annab erinevates valdkondades soovitusi, milliseid infotehnoloogilisi lahendusi võiksid arengumaad rakendada ning arenguagentuurid rahastada. Raport on abiks arengumaadele, Maailmapangale, ÜRO-le, regionaalsetele arenguagentuuridele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Rahastamiskriteeriumitele saab nüüd loodetavasti aluseks Eesti e-lahenduste juurutamine.
3. 28. ja 29. aprillil Tallinnas toimunud internetivabaduse koalitsiooni konverentsil «Vaba ja turvaline internet kõigile» kohtus 460 osalejat enam kui 60 riigist, teiste hulgas ka Vint Cerf, üks interneti isadest. Koos arutati, kuidas tagada tulevikus vaba ja turvalise interneti areng.
Urmas Paet
1. Eston Kohvri röövimine Eesti territooriumilt ning tema kinnihoidmine Moskvas. Selline käitumine on pretsedent aastakümnete jooksul, seega võib omada olulist mõju ka tulevikuks salateenistuste omavahelises suhtlemismustris.
2. Eesti kui piiririik Venemaaga, arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas. Sellega seoses USA presidendi Obama visiit Eestisse ja siin öeldud sõnumid, NATO tippkohtumise tulemused, mis puudutavad Eesti ja teiste siinse piirkonna riikide julgeoleku kindlustamist.
3. Eesti ja Venemaa piirilepingute allakirjutamine veebruaris.
Kas oli halb või hea aasta?
Merle Maigre
2014 oli julgeolekupoliitika seisukohast raske aasta. Läbivaks teemaks loomulikult Ukraina ja Venemaa vaheline sõjaline konflikt, mis kestab siiamaani ja on mõjutanud kogu Euroopa julgeolekulist mõtlemist.
Urmas Paet
Väluspoliitka valdkonnas annan 2014. aastale negatiivse hinnangu. Selle aasta jooksul toimus liiga palju halbu arenguid ja kannatavate inimeste arv suurenes miljonite võrra. Konflikte tekkis juurde, kuid ükski ka varasematest konfliktidest lahendust ei saanud. Mõned näited – Venemaa agressioon Ukrainas, ISILi tegevus Iraagis ja Süürias, Süüria kodusõja jätkumine, Lähis-Ida kriis, konfliktid Kesk-Aafrika Vabariigis, Nigeerias, Malis, Liibüas, Somaalias, Afganistanis, Põhja-Korea terror oma rahva vastu, tulemusteta Iraani tuumakõnelused jne jne.
Mis saab järgmisel aastal?
Merle Maigre
Kui vaadata tagasi ennustustele 2014. aasta kohta, siis ei osanud 12 kuu eest keegi ette arvata seda, mis Ukrainas sünnib. Kuid on selge, et 2015 kerib edasi olukord Vene majanduses, nafta hinna kõikumine, Ukraina sõda. Tähelepaneliku murega jälgivad ka 2015. aastal Gruusiat ja Moldova seda, kuidas õnnestub Euroopa Liidul kaitsta euroopalikke valikuid oma naabruses.
Kui ISISe sõjalist tegevust kroonib edu, võib karta laiema piirkonna kiiret islamiseerimist, mille tagajärjel hakkavad radikaalsete vaadetega usufanaatikud mõjutama kogu Lähis-Ida poliitilist maastikku.
Urmas Paet
Suure tõenäosusega tuleb ka 2015. aasta rahvusvahelises poliitikas keeruline. Praegu ei ole näha kiiret lahendust ühelegi suurele konfliktile ega põgenike arvu jätkuvale kasvule. Siiski on võimalik, et Iraani tuumakõnelused annavad tulemusi ning tugevnev rahvusvaheline surve võib lõpuks mõju avaldada Põhja-Korea režiimile. Muudele probleemidele selge lahenduse leidmise osas olen pessimistlikum. Loodetavasti ei rakenda Venemaa lisaks Ukrainale sõjalist survet ka Moldova ja Gruusia suhtes, et pidurdada nende riikide lähenemist Euroopa Liidule.
