Armeenlaste tapmine Esimese maailmasõja ajal heidab Armeenia ja Türgi suhetele varju ka sada aastat hiljem.
Türgi ja Armeenia leppimist pole niipea oodata
26. detsember 2014, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi armeenia vähemusse kuuluva Türgi peaministri nõuniku Etyen Mahçupyani sõnul tuleb algav aasta kahe riigi suhteid silmas pidades keeruline, sest möödub täpselt sada aastat veretöö algusest. Mahçupyani pidas küll võimalikuks «sümboolseid samme», kuid mitte genotsiidi tunnistamist Ankara poolt. «Minu arvates ei maksa kiirustada,» ütles ta.
Jerevan süüdistab Ankarat genotsiidis, viidates Esimese maailmasõja ajal Osmani impeeriumis armeenlaste vastu toime pandud tapatalgutele. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Türgi on aga genotsiidi eitanud, pidades seda rahvusgruppide vaheliseks vaenutegevuseks, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Alates 1990ndate algusest puuduvad Ankaral ja Jerevanil ka diplomaatilised suhted, kuna Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted. Sel moel avaldas Türgi protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.