Uuring: kõrgkooliõpinguid katkestatakse mitme põhjuse koosmõjul

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kõrgkooliõpingute katkestamiseni viib reeglina erinevate põhjuste kombinatsioon: vale erialavalik, akadeemiline edasijõudmatus, madal ühtekuuluvus- ja seotustunne, võimetele mittevastav õpe, raske majanduslik toimetulek jms, selgus uuringust äsja valminud uuringust.

Üks sagedasemaid põhjusi kõrgkooliõpingute katkestamiseks on vale erialavalik – noor on valinud eriala vanemate survel või sõprade eeskujul, selgus uuringust «Kõrgkooliõpingute katkestamise põhjused ja ennetamise võimalused EL riikide näitel».

EL riikide näitel on oluliseks põhjuseks ka rahalised raskused. Seetõttu on riiklik õppetoetuste ja -laenude süsteem kehvemal majanduslikul järjel perekondadest tulevate üliõpilaste puhul kriitilise tähtsusega. Teadliku erialavaliku tegemisel on võtmetähtsusega karjäärinõustamine, suurema panuse saaksid anda ka kõrgkoolid ise oma erialasid tõhusamalt tutvustades.

«Ministeerium on plaaninud mitmeid tegevusi, mis peaks aitama ennetada ja vähendada kõrgkoolist väljalangevust,» ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Septembris alustas tööd 16 Rajaleidja keskust üle Eesti, kus ligikaudu kakssada spetsialisti pakuvad noortele nii õppenõustamis- kui karjääriteenuseid. «Karjääriabi on kättesaadav kõigile noortele, sõltumata sellest, kas nad elavad suurlinnas või väikevallas,» kinnitas minister. «Kehvematest oludest pärit üliõpilased saavad alates eelmisest sügisest taotleda vajaduspõhist õppetoetust. Paari kuu pärast, kui algab kevadsemester, laieneb toetuse saajate ring, taotlemise tingimused muutuvad üliõpilastele soodsamaks ja lisandub uus toetusliik – vajaduspõhine eritoetus.»

Uuringu kohaselt on katkestamise ennetamisel olulisim roll kõrgkoolidel. Tähtsal kohal on toetava akadeemilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamine ning toimivad tuutori- ja mentorprogrammid. Samuti pakuvad Euroopa kõrgkoolid karjääriplaneerimise, õpioskuste, enesetõhususe arendamise ja motivatsioonikursusi, mille eesmärgiks on parandada üliõpilaste akadeemilist hakkamasaamist.

Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu valmimist toetas haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi programmist «Kõrghariduse katkestanute haridustee jätkamine – TULE».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles