Reformierakondlase ja Tartu linnapea Urmas Kruuse hinnangul pole oluline, kas erakonna liider vahetub, sest erakonna juhtimine on suuresti meeskonnamäng ja hoopis tähtsamaks tuleb pidada terviku uuenemist.
Urmas Kruuse: tähtsaks tuleb pidada erakonna kui terviku uuenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäevases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» tõstsid saatejuhid esile, et Eesti on Lääne- ja Põhjamaadest selgelt erinev, sest siinsete suurparteide juhid pole umbes 15 aasta jooksul praktiliselt vahetunud.
Kruuse hinnangul ei vasta Anvar Samosti ja Kalle Muuli väide, et Eesti eristub Lääne- ja Põhjamaadest parteiliidrite vähese vahetumise tõttu, tõele. Ta tõi esile, et Suurbritannias juhtis Margaret Thatcher konservatiive tervelt 25 aastat järjest ja Tööparteid Tony Blair vahemikus 1994-2007 ning Saksamaal vedas Helmut Kohl Kristlik-Demokraate koguni 27 aastat järjest vahemikus 1973-1998.
«Heites pilgu Skandinaaviasse, näeme samasuguseid trende,» rõhutas Kruuse, tuues esile näiteks Olof Palme, kes juhtis sotsiaaldemokraate 17 aastat. «Seega erakondade juhtimises Lääne- ja Põhja Euroopas väärtustatakse stabiilset juhtimist ning parteiliidrite vahetumine on eelkõige sõltuvuses eduga valimistel.»
Kruuse sõnul on Reformierakonnal alates loomisest olnud kaks esimeest - Siim Kallas ja Andrus Ansip -, kes on vedanud stabiilselt ja edukalt nii erakonda kui Eesti riiki. Küll aga on erakonnas vahetunud väga palju juhatuse liikmeid, kes osalevad partei juhtimises.
«Erakondade juhtimine on suuresti meeskonnamäng ning sestap ei ole oluline, kas liider vahetub, vaid tähtsaks tuleb pidada erakonna kui terviku uuenemist,» rõhutas Kruuse.
Tema hinnangul ei pea värsked ideed tulema ainult partei liidri peast, vaid tähtis on erakonna liikmete, juhatuse, ministrite ja parlamentääride kaudu uute mõtete esile toomist.
Eesti erakondade juhid
Edgar Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Erakonna esimees on lühiajaliselt olnud ka Andra Veidemann.
Mart Laar oli aastatel 1992–1995 erakonna Isamaa, seejärel 1998–2002 Isamaaliidu esimees. Uuesti tõusis Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks 26. mail 2007.
Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige ja 2004. aasta novembris valiti ta Reformierakonna uueks esimeheks, kusjuures senisest pikaajalisest esimehest Siim Kallasest, kes siirdus Euroopa Liidu teenistusse, sai erakonna auesimees.
Eestimaa Rahvaliitu juhtis aastatel 1994-2000 Arnold Rüütel ja seejärel 2007. aastani Villu Reiljan, kellele järgnesid Jaanus Marrandi ja Karel Rüütli (2008 ja 2009) ning siis kohusetäitjatena Mai Treiali ja Arvo Sirendi.
Jüri Pihl on 2009. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees. Ivari Padar oli sotside juht aastatel 2002-2009, kuid siirdus ta Euroopa Parlamenti.