Igal aastal põgeneb Põhja-Koreast eluga riskides sadu inimesi, kuid erinevalt mineviku näljahädalistest otsustavad viimasel ajal ohtliku piiriületuse kasuks suhteliselt heal järjel põhjakorealased.
Paremal järjel inimesed on hakanud Põhja-Koreast pagema
30. detsember 2014, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem oli põgenemine näljasurma veerel olijate meeleheitlik katse pääseda, siis nüüd valivad selle tee sageli jõukamad ning välismaailmast paremat ettekujutust omavad inimesed.
«Praegu on tüüpilise Põhja-Korea põgeniku profiil hoopis teistsugune kui näiteks kümme aastat tagasi,» kinnitab tuntud Lõuna-Korea misjonär Kim Seung-eun, kes on seotud põgenikke Lõuna-Koreasse aitava põrandaaluse võrgustikuga.
«Paljud praegu tulijad kuuluvad keskklassi, nad on suhteliselt jõukal järjel ja suhteliselt hästi informeeritud.»
Täpset statistikat pagulaste kohta on raske leida, kuid kõige enam oli põgenikke Põhja-Korea 1990. aastate näljahäda ajal, kui mõnel aastal jõudis Lõuna-Koreasse kuni 3000 põhjakorealast.
Põhja-Korea on endiselt äärmiselt vaene riik, kus alatoitumus on ka praegu laialt levinud, kuid mustaturumajandus, mida režiim vältimatu pahena talub, on toonud märgatavaid muudusi. Mustaturumajandusest põhjustatud elatustaseme kasv on kokku langenud Põhja-Koread aastakümneid ülejäänud maailmast eraldanud infokordoni purunemisega. Mobiiltelefonid, MP3-mängijad ja salakaubana sisse toodud USB-pulgad Lõuna-Korea telesarjadega pakuvad tuhandetele põhjakorealastele pilguheitu sellele, milline on elu teisel pool piiri.
«Praegustel ülejooksikutel on olnud Põhja-Koreas tegelikult võrdlemisi stabiilne elu,» ütles pagulastega töötav Souli ametiisik.
«Üks kõige tavalisem põhjus põgenemiseks on praegu lapsed. Inimesed soovivad, et nende lastel oleks parem elu,» lisas ametnik.
Märkimisväärne hulk põgenike saabub Põhja-Korea piirilinnadest. Kuna Põhja-Koreas on siseriiklik reisimine endiselt rangelt piiratud, on piirialade elanikel põgenemiseks oluline eelis, samuti on neil sageli kontakte ebaseadusliku ülepiirikaubandusega tegelejatega.
Tähelepanuväärne on seegi, et enam kui 70 protsenti pagulastest on naised. Osaliselt peegeldab see meeste rangemat jälgimist Põhja-Korea tööbrigaadides.