Algklassiõpilaste arv kasvab varasema õppeaastaga võrreldes juba sel sügisel, kuid gümnaasiuminoorte hulk ilmselt oma tipptaset enam ei saavutagi.
Õpilaste arv koolides juba kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu käib kooliteed prognoosi kohaselt kokku 138 330 õpilast, mis on 3472 võrra vähem kui mullu. Seevastu algklassides õpib juba sel sügisel rohkem lapsi kui mullu – 1.-3. klassides hakkab tänavu teadmisi omandama 38 140 koolijütsi, mis on eelmisest aastast 953 võrra enam. Lähiaastatel jätkab algklasside ja põhikooli õpilaste arv üha kasvu ligi paari tuhande lapse võrra aastas.
Selle fakti üle rõõmustanud haridusminister Tõnis Lukas tõi siiski välja, et need numbrid on regiooniti erinevad. «See, et keskmine õpilaste arv suureneb, ei tähenda, et igasse kooli jagub 3-5 õpilast rohkem,» tõdes ta.
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar lisas, et ilmselt kasvab lähiaastail eriti Tallinna-Tartu koolide õpilaste arv, kuid mõnedes väiksemates omavalitsustes ikkagi langeb.
Ehkki ministeerium on teinud ka analüüse, kuidas koolivõrku õpilaste arvu muutuste laines ümber korraldada, peab Käosaare sõnul iga omavalitsus oma elanike numbritele ise otsa vaatama ja otsuseid tegema. «Selge, et suure ahhaaga koole kinni panema pole mõtet hakata. Seda viga oleme me ju lasteaedade peal lähiminevikus kogenud, kuidas mõnes omavalitsuses pandi lasteaedu kinni ja siis järsku selgus, et pole lapsi kuhugi panna.»
Lukase sõnul näitavad muutused, et riigi hariduspoliitiline otsus hoida põhikoole elus on ennast õigustanud. Nimelt on riik alates 2008. aastast väikestele ja keskmistele põhikoolidele maksnud täiendavat raha isegi tühjaks jäänud õppekohtade eest, et üle riigi püsiks ühtlane koolivõrk. «Mõni aasta veel kannatust, kui põhikoolis hakkab ka üldine õpilaste arv tõusma,» lausus minister.
Seevastu gümnaasiumiosas kahaneb õpilaste arv ka lähiaastatel ja praegusele tasemele Lukase sõnul nähtavas tulevikus ei tõusegi. «Siin on kaks põhjust – esiteks, et sündimus on vahepealsetel aastatel nii palju langenud, teine aga see, et kutseharidussüsteemi läheb tulevikus rohkem noori kui seda on olnud seni,» prognoosis haridusminister.