Postimehe ajakirjanikud valisid tänavuse aasta kõige olulisemaks sündmuseks Eestis Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ja olulisimaks sündmuseks maailmas Ukraina sõja.
Postimehe ajakirjanikud valisid aasta sündmusteks Obama visiidi ja Ukraina sõja
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
31. detsember 2014, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama visiit oli Eesti sündmuste kategoorias ja Ukraina sõda välismaa sündmuste kategoorias teistest sündmustest kindlalt eespool, edastades järgimisi sündmusi konkurentsitult.
«Obama visiit oli väga oluline siseriikliku turvatunde suurendamisel, arvestades järsult halvenenud julgeolekuolukorda maailmas,» märkis üks ajakirjanik Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi kohta. «Obama kõne oli märgilise tähendusega ning see oli meisterlikult ette valmistatud ja ette kantud,» lisas teine.
Eesti sündmustest tuli Postimehe ajakirjanike seas läbiviidud küsitluses teisele kohale muudatus valitsusliidus, mille käigus tuli võimule Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon.
«Valitsuse vahetus oli peaaegu rahvusvahelise mõõtmega triller, mis mõjutas kogu Eestit. Ja selle mõju on tunda kindlasti ka tulevikus,» põhjendas üks ajakirjanik selle sündmuse valimist aasta kõige olulisemate sekka.
Kolmandale kohale paigutasid Postimehe ajakirjanikud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri röövimise. «Tegemist oli erakordselt jultunud sammuga FSB poolt. Teise riigi julgeolekuohvitseri röövimine oma riigi territooriumilt kuulub rohkem spioonifilmide valdkonda. Paraku pakub selliseid üllatusi ka elu ise,» ütles üks ajakirjanik.
4.- 5. kohta jagasid Viljandi koolitulistamine ja kooseluseaduse ümber toimunu, mis said mõlemad võrdselt hääli.
«Paljude arvates oli koolitulistamise toimumine vaid aja küsimus, kuid minu arvates on see äärmiselt küüniline vaade,» märkis üks ajakirjanik.
Kooseluseaduse valimist aasta olulisemate sündmuste hulka põhjendas üks ajakirjanik sellega, et tähtis ei olnud mitte niivõrd seadus ise, kui sellega kaasnenud tugev ligimeseviha esiletõus.
Muudest sündmustest enam mainisid ajakirjanikud Eesti olulisimate sündmustena ka laulupidu ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude saabumist Eestisse.
Veel märkisid ajakirjanikud Eesti olulisemate sündmustena ära jooksja Rasmus Mäe hõbemedali Zürichi EMilt, rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumise Facebooki tehtud postituse pärast, terve aasta vältel Elronit kimbutanud probleemid, Evelin Ilvese suudlemisskandaali, Eesti-Gruusia ühistööna valminud mängufilmi «Mandariinid» eduloo, e-residentsuse pakkumise välisriikide kodanikele, õhupiiri rikkumiste sagenemised Vene sõjalennukite poolt, Siim Kallase ootamatu lahkumise ja loobumise valitsusjuhi kohale asumisest ning riigikogu keskerakondlastest liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi süüdimõistmise kohtus.
/nginx/o/2014/12/24/3633517t1h98bb.jpg)
«Ligi tagasiastumine oli suhteliselt väike sündmus, mis vallandas üle tüki aja selgelt polariseeritud ja kohati raevukagi diskussiooni rahvusteemadel,» kommenteeris üks ajakirjanik selle sündmuse nimetamist aasta olulisemate sündmuste seas.
E-residentsuse kohta kommenteeris üks ajakirjanik nii: «Võimas ja ilus asi, Taavi Kotka suurejooneline soolo. Kui veel keegi suudaks praktilise külje ka lahti seletada.».
Elroni probleemide kohta märkis üks ajakirjanik, et ilmselt mäletatakse 2014. aastat kui porgandite aastat. «Elroni uued diiselrongid ja kõik sellega seonduvad probleemid pakkusid kõneainet terve aasta. Aasta alguses oli Elroni kriitikaks põhjust küll, aga üsna julgelt ja alusetult nuheldi nende kraesse ka ministeeriumi ja raudtee haldajate patud,» kommenteeris ta.
Ukraina sõja paigutamist esikohale maailma sündmuste seas põhjendasid ajakirjanikud muu hulgas sellega, et see tekitas olulisi pingeid meie regioonis ning muutis Venemaa meie jaoks ebasõbralikuks riigiks. «Võta kuidas tahad, Euroopa piirides pole ammu sõditud. See mõjutab nii Eestit kui ka veel väga suurt osa maailmast,» märkis teine ajakirjanik.
Välismaa sündmustest paigutasid Postimehe ajakirjanikud teisele kohale sunniitide islamistliku terroriorganisatsiooni ISIS esiletõusu. «Maskid on langenud ka suure avalikkuse jaoks, Islamiriigi brutaalne esiletõus näitab, et rahu ja demokraatia maaletoomine on läbi kukkunud,» kommenteeris üks ajakirjanik.
3.- 4. kohta jagasid kaks sündmust, mis on samuti Ukraina kriisiga seotud, kuid mida ajakirjanikud pidasid vajalikuks eraldi esile tõsta. Need on Krimmi annekteerimine Venemaa koosseisu ning Malaisia reisilennuki MH17 allatulistamine Ida-Ukrainas.
«Krimmi annekteerimine on lihtsalt nii oluline muutus Euroopa julgeolekus,» põhjendas üks ajakirjanik.
Malaisia reisilennuki allatulistamine väärib ühe ajakirjaniku sõnul eraldi esiletõstmist, kuna tegemist oli lääne ennekuulmatult nõrga reaktsiooniga sadadele süütutele tsiviilohvritele ning sisuliselt oli see lääne sinisilmsuse lakmustest.
Muudest sündmustest enam mainisid ajakirjanikud veel reisilennukite salapäraseid kadumisi ning nafta hinnalangust maailmas. «Uhkusega räägitakse Euroopa sanktsioonidest Venemaa vastu, kuid tegeliku töö tegi ära siiski kaks korda kukkunud nafta hind,» kommenteeris üks ajakirjanik nafta hinna langust.
Maailma sündmustest leidsid äramärkimist veel Ebola levik ning Šoti iseseisvusreferendum.