Laineekspert Soomere: tormid muutuvad aina sagedasemaks

Marian Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti Eesti Teaduste Akadeemia uueks presidendiks valitud Tarmo Soomere.
Hiljuti Eesti Teaduste Akadeemia uueks presidendiks valitud Tarmo Soomere. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

«Peame sellega kohanema, et tormid jäävadki meile käima ja tõenäoliselt natuke sagedamini kui minevikus,» ütles akadeemik Tarmo Soomere, kelle sõnul tormid siiski tugevamaks ei muutu.

Kahtlustatakse, et tormide mõju tugevnemise taga on tuulesuuna muutus. Tänavune jaanuarikuu torm ei ole nii kõva kui kümme aastat tagasi, aga oluline lainekõrgus (ehk ühe kolmandiku kõrgeimate lainete keskmine kõrgus) tõuseb sellegipoolest ilmselt üle seitsme meetri. See on Soomere sõnul «päris suur» - lained on Läänemerel nii kõrged vaid kord paari-kolme aasta jooksul.

Soomere sõnul ulatub torm Läänemere lõunaossa, nii et suurima tormisahmaka saavad enda peale hoopis lätlased ja leedukad. «Eestile midagi väga ohtlikku oodata ei ole,» ütles Soomere. «Meil seekord vedas.»

Veetase jääb madalamaks kui algselt prognoositud. Tormi esimeses faasis pressib Taani poolt puhuv tuul vett Liivi lahte, aga kunagi ei tea täpselt ette, kui palju sisse jõuab voolata; seekord jõudis vähem kui oodati. Kui marutuul ise kohale jõuab, hakkab see Liivi lahe vett edasi Pärnu poole pressima.

Como järve äärde Itaalias ehitatakse kaitseks vee eest näiteks kaitsevalle. Hamburgis Elbe jõe äärde aga maju, millel puudub esimene korrus. Soomere sõnul saab Eestis end tormide eest kaitsta vaid rannast eemale kolides. «Mis tahes kaitserajatiste ehitamine teeb situatsiooni veel keerulisemaks. Liivarand on tegelikult kõige parem kaitse.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles