Möödunud aastal vähenes veidi nii liiklusõnnetustes surma kui viga saanud inimeste ning ka joobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv, raskete õnnetuste koguarv on kahe viimase aasta võrdluses aga kasvanud.
Liikluses kannatanute arv vähenes, õnnetuste arv kasvas
2. jaanuar 2015, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis kokku 1417 liiklusõnnetust, kus inimesed said vigastada. 2013. aastal oli vigastatuga õnnetusi veidi vähem ehk 1383. Vigastatute arv vähenes eelmisel aastal nelja võrra ehk 1736-lt 1732ni. Kolme võrra ehk 78ni vähenes hukkunute arv.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul on viimase kümne aasta jooksul liiklusõnnetuses hukkunute arv pidevalt langenud, ent viimastel kolmel aastal on langus olnud väiksem ja olukord pigem stabiilne. Kui 2013. aasta alguses oli koguni neljakuuline periood, mil juhtus ainult üksikuid traagilisi õnnetusi, siis möödunud aastal oli ainult juuni selline, kus hukkus vaid üks inimene.
Kommusaare sõnul on vähem neid õnnetusi, mille põhjused on seotud alkoholi, vale sõidukiiruse või turvavarustuse kasutamata jätmisega. Näiteks joobes juhi süül juhtus möödunud aastal 148 õnnetust, kus sai vigastada 206, ning 16 õnnetust, kus hukkus kokku 16 inimest. 2013. aastal põhjustasid joobes juhid 167 õnnetust, kus sai viga 239, ning 23 õnnetust, kus hukkus 26 inimest.
Kommusaar tõi esile, et alkoholi mõju all juhtide käe läbi hukkus möödunud aastal kümme inimest vähem kui mullu. «Joobes juhtide osakaalu vähenemisest liikluses kõneleb ka asjaolu, et kuigi politsei on teinud enam kui 50 000 joobekontrolli rohkem kui ülemöödunud aastal, on joobes juhte olnud veidi vähem kui varasemalt,» ütles ta. Kokku kontrolliti lõppenud aastal ligi 700 000 juhti ning avastati nende seast 7900 juhti, kes olid tarvitanud alkoholi.
Kommusaare sõnul jäävad ka alanud aastal politsei peatähelepanu alla ohtlikud rikkumised, mis on seotud kiiruse, turvavarustuse, joobe ja kergliiklejate ohutusega. «Senisest suuremat rõhku paneme 2015. aastal riskeeriva käitumise vähendamisele. Liiklusohutuse suurenemise eelduseks on liiklejate koostöö parenemine ning ülbe ja teistega mittearvestava käitumise vähenemine liikluspildis,» lausus ta.
Tema sõnul väärib suuremat tähelepanu ka kergliiklejate turvalisus. Ennetustöös jätkatakse tema sõnul koostööd maanteeametiga, et muuta inimeste hoiakuid liikluses, ning otsitakse võimalust laiendada seni Lõuna-Eestis korraldatud projekti, kus alkoholi mõju all roolist avastatud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi.