1. jaanuarist kehtima hakanud karistusseadustiku muudatuste tõttu peavad vanglad saatma kohtutesse ligi tuhande vangi karistused ja neist osade karistusi kergendama.
Seadusmuudatus võib kergendada umbes 300 vangi karistust
2. jaanuar 2015, 15:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enamiku puhul neist karistus tõenäoliselt oluliselt ei muutu,» ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. «Hindasime eelnõud tehes, et selliste isikute arv, kelle karistus vajab ülevaatamist, võib jääda 300 kanti. Samas oli see number siiski hinnanguline,» lisas ta.
Isikud, kelle karistus tuleb üle vaadata, jagunevad kaheks – esimene grupp on isikud, kelle osas uus seadus vangistuse ülemmäära lühendab või kelle toimepandud tegu ei ole enam karistatav vangistusega või pole enam üldse karistatav. Nende isikute karistusi tuleb vastavalt lühendada või nad vabastada ja neid võibki olla umbes 300 ringis.
Teine grupp on sellised kinnipeetavad, kelle toime pandud teo kirjeldus on karistusseadustikus muutunud – reeglina on tegu jätkuvalt karistatav, kuid teise paragrahvi järgi. Näiteks narkootilise aine salakaubavedu ei ole enam karistatav karistusseadustiku paragrahvi 392, vaid 184 järgi. «Kuigi paragrahv 392 järgi sellise teo eest süüdi mõistetud isikud ei vabane vanglast ja tegu on jätkuvalt kuriteona karistatav, peab kohus siiski teole antud õigusliku hinnangu üle vaatama, sest seda hinnangut ei saa anda vangla,» selgitas Siitam-Nyiri.
«Suurem osa isikuid kuulub seega teise gruppi, kes suure tõenäosusega ei vabane seaduse muutumise tõttu, kuid kohus peab siiski need otsused üle vaatama. Nagu juba varem viidatud, on paljudel kinnipeetavatel liitkaristused, mistõttu massilist vabastamist oodata ei ole – ei esimese ega teise grupi isikute osas. Eelnõuga ei dekriminaliseeritud selliseid kuriteokoosseise, mille alusel enamik isikuid vangistust kannavad – näiteks narkokuriteod, rasked isikuvastased kuriteod jms.»
Konkreetset numbrit, kui palju isikuid tänu seadusmuudatusele vanglatest kiiremini vabaneb, ei ole tema sõnul praegu võimalik öelda, sest seda otsustab kohus. «Vabastamisele kuuluvad üksnes sellised isikud, kes olid süüdi mõistetud teo eest, mida uus seadus enam ei loe üldse karistatavaks, või ei loe karistatavaks vangistusega. Näiteks kui isik on vanglasse mõistetud alla 200-eurose varavastase süüteo eest, mis on alates 1. jaanuarist väärtegu, tuleb ta vabastada,» tõi Siitam-Nyiri välja. Ta arvas, et üksnes pisivarguse eest vangistust kandvate isikute arv on väga vähe.
«Vangistuse määra vähendatakse neil isikutel, kellele mõistetud karistuse tähtaeg ületab uue seadusega ette nähtud karistuse ülemmäära. Näiteks, kui vana seadus nägi ette maksimaalselt 4-aastase vangistuse, isikule mõisteti 3-aastane vangistus ja uus seadus näeb ette vaid kuni 2-aastase vangistuse, siis tuleb isikule mõistetud karistust vähendada 2 aastani,» tõi asekantsler näite.
Vanglad peavad nende isikute andmed, keda seadusmuudatus puudutab, esitama kohtutele 15. jaanuariks. Kohtutele ei ole ette antud tähtaega, kui kiiresti tuleb need asjad üle vaadata, aga seda tuleb teha ilma viivitusteta.
«Kohus vaatab need asjad üle kirjalikus menetluses ja kohtuistungit korraldama ei pea. Varem määratud kohtuistungite toimumist see seega mõjutada ei tohiks,» ütles Siitam-Nyiri. «Ajutiselt küll kohtute töökoormus suureneb, kuid see on nii mahukate muudatuste korral paratamatu,» ütles asekantsler.
Karistusõiguse põhimõtte kohaselt on kergendaval seadusel tagasiulatuv mõju. Näiteks kui isik paneb toime kuriteo, mis kriminaalasja menetluse ajal dekriminaliseeritakse, tuleb tema suhtes menetlus lõpetada, kuigi teo toimepanemisel ajal oli selline käitumine karistatav. Kui enne kriminaalasja kohtusse jõudmist on aga seadusandja otsustanud, et sellist tegu tuleb karistada kergemalt, tuleb isikule karistust mõistes arvestada juba uue ja kergema karistusmääraga.
Konkreetses küsimuses näeb seadusemuudatus ette, et üle vaadatakse ainult nende isikute karistused, kellele on juba karistus mõistetud ja kes kannavad seaduse jõustumise ajal reaalset vangistust. Seega varem mõistetud rahalised karistused või tingimisi vangistused ei muutu.
Kui karistusmäära seaduses tõstetakse, siis sellisel muudatusel tagasiulatuvat mõju ei ole.