Tallinki laevakapten: tormisel merel sõitmine on loomulik

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Küllike Rooväli

Eile saatsid mitmed lugejad Postimehele pilte ja kirjeldusi Tallinki laevareisidest tormisel merel. Reisilaeva Romantika kapten Roland Lemendik selgitab, kas tormisel merel sõitu tasub karta, millistel puhkudel sõit tühistatakse ja kuidas tormisel merel sõitval laeval toimida. 

Ärevad inimesed saadavad Postimehele pilte kiletatud riiulitest ning räägivad, et näiteks enne MS Victoria väljumist nähti tegevust päästepaatidel ja avariinuppude kontrollimist. Samuti seda, et kapten eiras tavapärast marsruuti. On see tavapärane praktika?

See on tavapärane tegevus. Laevu kontrollitakse iga merereisi eel, kuid tormise ilma korral on ette nähtud täiendavad protseduurid, millega muudame laeva nii-öelda tormiklaariks. Vaatame üle kõik kinnitused, otsad ja sõlmed, et ükski kate ei pääseks tuulega lahti. Ilmselt oligi just päästevahendite katete kontrollimisega tegu.

Tormise mere korral teeme ettevalmistusi ka laevade kauplustes ja restoranides. Näiteks kaupluste riiulite kiletamine on vajalik selleks, et kaup, mille raskuskese on piirdest kõrgemal, ei pääseks lainetuse korral riiulist kukkuma. Ostja saab teha kilesse augu ja võtta oma sisseostud sellest hoolimata. Laeva kapten langetab iga reisi eel lähtuvalt valitsevatest ilmastikuoludest ja tuule suunast otsuse marsruudi valiku osas. Ainukese kindla parameetrina on kasutusel sihtsadam. Kõiges muus on laeva kapten oma otsuste kujundamisel vaba.  

Kas reisijal on alust tormisel merel sõitmist karta?

Tormisel merel sõitmine on meretranspordi loomulik osa. See on sama tavapärane kui bussiga sõites pidurdamine ja kiirendamine või lennukis turbulents.  Laevade projekteerimisel ja ehitamisel kehtivad tänapäeval väga ranged rahvusvahelised nõuded, mis määravad laevade ohutuse ja ilmastikukindluse ka tormisel merel. Klassiühingud ja lipuriikide ametkonnad jälgivad, et laevad oleks hooldatud, kontrollitud ja sertifitseeritud.

Kinnitan, et Tallinkil on merekindlad ja tehniliselt korras laevad ning väga hea koolituse saanud kaptenid. Meedias palju räägitud Superstari reedesel reisil Tallinnast-Helsingisse oli laevas maksimaalne kaldenurk 12 kraadi, mis pole meresõidu seisukohalt laeva jaoks ohtlik, kuid võib põhjustada ebamugavusi ja ehmatust reisijatele: kaubad ja mööbel võivad paigast liikuda ning reisijad libiseda ehk suurim oht on traumad.

Seetõttu püüame enamasti ka tormise ilmaga valida tuule ja lainetuse suhtes kursi, mille puhul maksimaalsed kreeninurgad jääks 4-6 kraadi piiresse. Samas navigatsiooniolukorrast tingituna laeva kursse muutes pole see alati võimalik. Valdavalt on siiski ka tormise ilmaga laevades pigem rahulik. Näiteks täna öösel Tallinnast Stockholmi sõites oli Romanika maksimaalne kõikumine 1-2 kraadi.

Millistel tingimustel laevareis ära jääb? Kes seda otsustab?

Laeva merelemineku üle otsustab kapten. Reis võib ära jääda valdavalt siis, kui laev pole tehniliselt korras või ei vasta navigatsiooni- ja ilmastikuoludele, seega ilmaoludel on suur roll. Tugeva tuulega on enamasti kõige keerulisem sadamatesse sisenemine ja sealt väljumine.

Näiteks eilsel väljumisel Tallinnast kasutasime kahe puksiiri abi, sest laeva enda manööverdamine on madalas vees raskendatud. Merel olles saab alati reisijate mugavust silmas pidades valida väiksema käiguga ja kalda või saarte tormivarjus oleva aeglasema marsruudi, mistõttu on halva ilma tõttu võimalik sihtsadamasse hilinemine. 2014. aastal ei jäänud Tallinki laevadel tormi tõttu ühtegi reisi ära, aga tuli ette hilinemisi.

Kuidas peaks käituma inimene, kes pole end tormiseks laevareisiks ette valmistanud ja satub ärevusse?

Esmane soovitus on, et hankige infot. Päevasel ajal teavitab olukorrast laeva kapten läbi valjuhääldite. Soovitan alati ka pöörduda infoletti, kes vahendab infot meeskonna ja reisijate vahel. Julgelt võib pöörduda ka muude laeva töötajate poole, sest meeskonnal on tavaliselt olukorrast hea ülevaade olemas. Samuti võiks vaadata hetke ilma prognoosi laeva sisetelevisioonist.

Kajutites soovitan mitte jätta lahtiseid asju selliselt, et need võivad kukkuda. Praktika näitab, et suurim ärevus tekib reisijatel siis, kui asjad lähevad ümber või purunevad. Laeval liikudes peaks olema ettevaatlik, vajadusel hoidma kinni liikumisteid ääristavatest reelingutest ja valida võiks mugavad jalatsid. Kõige vähem on lainetust tunda laeva keskel või ahtriosas ja kõige enam vööris. Merehaiguse vastaseid tablette saab osta laeva infoletist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles