Haridusministeerium teeb oma edetabeli koolidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium loob oma mudelit koolide reastamiseks, nii et see arvestaks enamaid andmeid kui vaid riigieksamite tulemusi. Teist koole kõrvutavat tabelit koostab õpilasesinduste liit.
Haridusminister Tõnis Lukas pidas õigeks luua sel nädalal meediaväljaannetes ilmunud koolide edetabelitele alternatiive. Selleks sobib nii õpilasesinduste liidu loodav keskkond kui ka ministeeriumi enda koostatud mudel eksamitulemuste analüüsimiseks.
«Ministeeriumis on olemas oma mudel, mille järgi analüüsime eksamitulemusi,» ütles ta. «Kuna me arvestame seal ka edasiminekut – mida õpilased sama aasta sügisel edasi teevad, kas lähevad edasi õppima ja kuhu –, siis me saame arvutused teha hiljem.»
Edetabelid ei saa Lukase sõnul olla ammendavad ja nende metoodilise aluse üle võib alati vaielda.
«Ma arvan, et adekvaatsemat informatsiooni koolide kohta saab, kui võtta arvesse ainult õpilase kolm kõige paremini sooritatud riigieksamit,» selgitas minister. Lisaks tuleks teha arvutused selle kohta, kui suured käärid on nende eksamite parima ja kehvema tulemuse vahel.
«Üldiselt on ju näha, et kui amplituud on väike, on järelikult koolis õpilaste valik ühtne, õpilased ja õpetajad motiveeritud,» leidis Lukas. Koolis, kus eksamitel saadud punktide vahel on väga suured käärid, on ilmselt erinev õpilaste tase, kuid ei pruugi veel olla kehvem õpetamise tase.
Ministeeriumi analüütikud koostavad tabelit tänavu esimest korda ja millal see täpsemalt valmib, ei osanud Lukas öelda.
Samuti koostab õpilasesinduste liit haridusministeeriumi rahastamisel keskkonda, mis kajastab koolide kohta ka muid näitajaid peale eksamitulemuste.
Lukas pidas näiteks oluliseks võtta arvesse ka huvitegevuse võimalusi, demokraatlikku juhtimist, väljalangemust. «Ka gümnaasiumides on mõnel pool väljalangemus suur – tulemus eksamitel on küll väga hea, aga millegipärast on vahepeal ära kadunud 25 protsenti õpilastest, kes 10. klassi võeti,» selgitas ta.
Õpilasesinduste liidu haridusjuhi Edgar Rootalu sõnul peaks kooli edukuse tunnus ja võrdlusalus olema seotud kooli vaimse ja füüsilise keskkonna, õpilaste ja õpetajate ning lapsevanemate rahuloluga.
Tema kinnitusel käivitub selline koolide võrdlustabeli veebiversioon tõenäoliselt tuleval aastal.
Sel nädalal avaldasid meediaväljaanded iga-aastase koolide pingerea, mis arvestab õpilaste tulemusi riigieksamitel.