Sel reedel algav teatrihooaeg tõotab tulla harjumuspäraselt hea – iga teatri repertuaaris on mõni vähem või rohkem intrigeeriv lavastus, kuid üldpildis annavad tooni juubelid ja publikut peibutavad nimed ning juba ära proovitud klassika. Pisut vürtsi lisavad teatrimaailma kultuuripealinna sildi all sündivad lavastused. Kümne suurema teatri plaane vahendab Heili Sibrits.
Vanemuises «ABBA» ja «Puhastus»
Vanemuise hooaja avab sel reedel Eesti Draamateatris esietenduv Mika Kyllyaho «Kaos», lavastajaks Rein Pakk. Kokku toob Vanemuine oma 141. hooajal vaatajate ette 16 uuslavastust. Üheksa nendest on draamatükid, viis muusikalavastused ning kaks balleti- ja tantsulavastused.
Põnevaim uuslavastus on kindlasti 19. septembril Vanemuise väikeses majas esietenduv Sofi Oksaneni «Puhastus». Lavastajaks Eestist pärit, aga Londonis tegutsev Liisa Smith. Mängivad Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Mitt, Karol Kuntsel jt.
Kõikidel Ott Sepa fännidel tasub kalendrisse märkida ära 3. november, mil Sadamateatris esietendub monolavastus «Rumm ja viin». Conor McPhersoni esiknäidendi, ühe noore mehe monoloogi naistest, lastest, alkoholist ja valikutest toob publikuni lavastaja Tanel Jonas.
Põnevat näitlejaduelli lubab Vanemuine aga Georg Malviuse lavastatavas «Vihmamehes», kus peaosi mängivad Riho Kütsar ja Aivar Tommingas (neli Oscarit võitnud samanimelises filmiversioonis kehastasid peaosi Dustin Hoffmann ja Tom Cruise).
Draamažanris jõuavad Margus Kasterpalu käe all septembris publikuni akadeemik Jaan Unduski ainus seni lavastamata näidend «Quevedo» ning Roman Baskini lavastatava Eduard Vilde «Tabamata ime» esietendust on oodata veebruaris.
Muusikažanris tõuseb kindlasti opereti («Orpheus põrgus»), ooperi («Maria Stuart») ja kammerooperi («Haldjakuninganna») kõrval esile põneva projektina ABBA-aineline kontsert-etendus, mille lavastab eelmisel teatriaasta auhindade jagamisel pärjatud Ruslan Stepanov. 13. mail esietenduva lavastuse peaosalisi hoiab Vanemuine saladuses.
Kuid 27. oktoobril esietenduva muusikali «Helisev muusika» peaosades kuuleme Birgit Õigemeelt, Hanna-Liina Võsa, Jüri Lumistet ja Raivo E. Tamme.
Balletižanris esietendub 30. oktoobril tantsulavastus «Mowgli», mis seekord on lugu teismelisest poisist, kes otsib oma kohta ja oma mina suures inimdžunglis. Koreograaf-lavastajad Jenny MacNamara (Inglismaa) ja Mare Tommingas. Lavastusele on muusika loonud noor eesti helilooja Tauno Aints.
Vanemuise draamatrupis on suisa neli uut liiget – Liisa Pulk, Eva Püssa, Karol Kuntsel ja Liina Olmaru. Balletitrupis on kuus uut liiget, aga kevadel oli ka mitu lahkujat. Praegu on balletitrupis 33 tantsijat 12 riigist. Vanemuisega liitub ka ooperisolist Pirjo Püvi.
Lars Von Trieri «Idioodid» Von Krahlis
Sel sügisel on Von Krahli teatris oodata kolme esietendust. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna teatrikunsti 8. lend ehk Von Krahli kursus võtab Juhan Ulfsaki juhendamisel ette Lars Von Trieri «Idioodid», kus koguneb grupp inimesi, et eksperimendi korras leida eneses «peituv väike idioot» ning hüljates ahistavad sotsiaalsed konventsioonid, üritatakse alluda vaid instinktidele ja saavutada vabastav idiotismi-nirvaana. Kas idioodiks olemine tähendab absoluutset vabadust? Kas see annab õiguse reegleid rikkuda? Ja vähe sellest – kas see annab vabaduse reeglitest üldse mitte teadlik olla? Esietendus on planeeritud 11. novembriks.
Novembri lõpus peaks publikuni jõudma ka menuka kahenaisetükiga «PostUganda» maha saanud Maike Lond ja Riina Maidre uus kontsert-etendus «Rosalind Mexico». Läbi nimitegelase esitatakse üks võimalikest versioonidest, kuidas hakkama saada kaasaja anonüümses (linna)keskkonnas. Esietendus on planeeritud novembri lõppu.
Lavastaja Mart Koldits plaanib aga lavale tuua trance-luuleõhtut, kus seguneks lüürika, videokunst ja intensiivne tränsirütm. Planeeritud esietendus on novembri lõpul.
Veebruaris esietendub Von Krahli kursuse ning legendaarse läti lavastaja Mara Kimele koostöös Henrik Ibseni «Hedda Gabler». Anatoli Efrose õpilane ja hiljem Alvis Hermanise õpetaja Mara Kimele on üks tugevamaid psühholoogilise draama viljelejaid Baltikumis. Märtsis näeme Krahlis filmilvastaja Marianne Kõrveri esimest teatrilavastust, milleks on Gustave Flauberti «Madame Bovary».
Juunis valmib Kultuuripealinn 2011 raames Peeter Jalaka suurlavastus «Odüsseia». Lavastus põhineb Homerose samanimelisel eeposel.
Lisaks teatritegemisele jätkab Von Krahli teater Von Krahli Akadeemiaga. Kui eelmine kord arutleti selle üle, kas on elu pärast kapitalismi, siis oktoobris alustava sessiooni teemadeks on sünd, surm ja seks. Teemavaliku taga on oktoobris Tallinnas toimuva Põhjamaade Kliinilise Seksuoloogia Seltsi 32. aastakonverents, millega koostöös korraldabki teater avatud loenguid, diskussioone.
Aprilli lõpus – mai alguses korraldab Krahl koos Kanuti Gildi saali, Kultuurikatla ja Rakvere teatriga uue rahvusvahelise festivali – Tallinna Pidunädalad ehk POT. Osalisteks Baltoscandali ja koostöövõrgustiku TEMPS D’IMAGESi trupid ja kunstnikud.
Elmo Nüganenilt kaks uuslavastust
Linnateatri uus hooaeg algab Tartus festivalil «Draama 2010», kus publikuni jõuab teiste lavastuste seas ka Elmo Nüganeni lavastatud Jean-Luc Lagarce’i «Meie, kangelased». Festivalil antakse kolme lavastusega kokku kaheksa etendust.
Kuid juba 18. septembril esietendub linnateatris Uku Uusbergi «Üsna maailma lõpus». Veel proovisaalis olev teatrilugu on intrigeeriv juba seetõttu, et näidendi autoriks on Jean-Luc Lagarce – toosama mees, kirjutas ka parimaks aastalavastuseks pärjatud «Meie, kangelased» teksti.
Linnateatri peanäitejuhilt Elmo Nüganenilt on oodata koguni kahte uuslavastust, millest esimene on novembris Nüganeni kursuse tudengite esimene bakalaureuselavastus. Teine aga «Aeg ja Conwayd», mis sünnib koostöös lätlaste Andris Freibergsi ja Kristine Pasternakaga.
Lavastajadebüüdi teeb Hobuveskis aga sel sügisel trupiga liitunud Kristjan Üksküla, kes toob novembris lavale «Härra Biedermanni ja tulesüütajad».
Mitut esietendust on algaval hooajal oodata, seda linnateater öelda ei soovinud. Kuid tavalise teatritegemise kõrval taastab teater ka lavaauku, kus juba järgmisel suvel on oodata uusi suvelavastusi.
Sel sügisel algab linnateatris lavastuste sari «Kümme teatristarti», mis annab noortele või muidu algajatele lavastajatele võimaluse tuua publikuni oma esimene töö professionaalses teatris. Avalöögi au on EMTA lavakunstikooli 3. kursuse dramaturgiatudengi Diana Leesalu lavastusel «Suur mees juba».
Ning ammuoodatud uudis: rahvusvaheline teatrifestival «Talveöö unenägu» esitleb jõulukuu lõpupäevadel Dima Krõmovi lavastuste retrospektiivi ning kutsub vägevale üle-maja-aastalõpupeole.
Lisaks eelnimetatud Kristjan Ükskülale alustavad sügisest linnateatris näitlejatena Sandra Üksküla Uusberg, keda näeb teatritükis «Üsna maailma lõpus», ning Mikk Jürjens, kes teeb esimesed sammud pärisnäitlejana Elmo Nüganeni jaanuarikuises uuslavastuses «Aeg ja Conwayd».
Selle aasta novembrist aga kuuleb erinevates Eestimaa kontserdipaikades linnateatri näitelejaid esitamas Olav Ehala, Valter Ojakääru, Uno Naissoo ja mitme teise armastatud eesti helilooja loomingut.
Kalle Blomkvist ja libahunt
Nuku- ja noorsooteatrisse toovad uusi tuuli Turu kunstiakadeemias nukunäitleja erialal õpingud lõpetavad kuus eesti noort, kes kooli lõppedes esimesed nukunäitleja kõrgharidusega näitlejad Eestis.
Tänavuseks jõuluetenduseks naaseb teatrisse neist kaks – Katariina Tamm ja Mirko Rajas, kes asub kevadel lavastajana Franz Kafka «Metamorfoosi» kallale.
Algaval hooajal esietendub nuku- ja noorsooteatris kaheksa uuslavastust. Kõigepealt jõuab publikuni Astrid Lindgreni – Vahur Kelleri «Kalle Blomkvist ja Rasmus», mis esietendub
5. septembril.
Lavastajadebüüdi teeb sel hooajal nuku- ja noorsooteatri tuntud näitleja Taavi Tõnisson, kelle eestvedamisel jõuab lavale jõulutükk «12 kinki jõuluvanale».
Helle Laasi käe all saab tänapäevase tõlgenduse kodumaise algupärandi üks pärleid, August Kitzbergi «Libahunt», millele annavad muusikali mõõdu Jaagup Kreem ja Elmar Liitmaa.
Köismäe tornis hakkab 21. novembrist tegutsema Tarmo Männard, kelle monoetendus «Ahne hamster ja värvilised jäälilled» on jätk üle-eelmisel kevadel alguse saanud «Tornilugude» sarjale. Seegi kord jutustab Tarmo Männard oma lemmikjutte tšehhi kirjanikult Miloš Macourekilt, lavastab Virko Annus.
Uuest hooajast liitub teatriga Mihkel Tikerpalu.
NO99 asub kunsti päästma
Teater NO99 on ka algaval hooajal ambitsioonikas, nad soovivad päästa eesti kunsti. Seda võtmes, mida on kirjeldanud Mati Unt oma novellis «Kuidas päästa eesti kunst». Teater NO99 dramaturg Eero Epner iseloomustab uut hooaega nii: «Mäletatavasti kirjeldas Unt kunstnik Helgat, kes on «kohutavalt andekas», kuid kelle «stiil on kuidagi külm ja mõistuslik».
«Aga,» kirjutab Unt, «meid kurvastas kõige rohkem tõsiasi, et sisemine kirg ei näinud Helgas mitte puuduvat, vaid oli otsekui varjatud mingi tülleesriide taha.» Niisiis püüab minajutustaja kunstnik Helga endasse armuma panna, et temas oleks veidikenegi rohkem kirge ja elurõõmu. Ometi katse ebaõnnestub, Helga põgeneb ning minajutustaja abikaasa ütleb, et «oled ikka kehv poiss, ei läinud ise eesti kunsti päästma».
NO99 uus hooaeg algab aga 23. oktoobril Lauri Lagle lavastusega, millel veel nimegi pole.
«Seejärel tulevad teised lavastused, aktsioonid, väliskülalised, üks suurprojekt, teine suurprojekt ja sügise poole juba kolmas ning sedakorda rahvusvaheline suurprojekt, mille üks osapooli on Londoni olümpiamängud,» eelistab Eero Epner jääda napisõnaliseks.
Teatavasti on tuleval aastal üheks oluliseks NO99 suurprojektiks Kultuuripealinn 2011 raames 1. mail avatav Põhuteater Skoone bastionil, kus peaks 17 nädalavahetuse jooksul etenduma mitmeid tähelepanuväärseid Euroopa ja Eesti kunstnike kaasaegseid töid.
Ugalas ohtralt külalisi
Ugala hooaja avab 18. septembril esietenduv Maria Blomi draamakomöödia «Maakad», Taago Tubina lavastuse ühes peaosas näeb külalisena Terje Penniet.
Külalisena astub Ugalas üles ka Alo Kurvits, kelle kanda on 21. oktoobril esietenduva «Karlsson katuselt» lavastuse peaosa. Lindgreni ülimenuka jutu toob lavale Ugala raudvara Kalju Komissarov. Üle mitme aasta teeb uue rolli ka Leila Säälik, kes mängib 30. oktoobril esietenduvas Indrek Sammuli lavastuses «Grace ja Glorie».
Peeter Tammearu toob aga lavale A. H. Tammsaare «Jürka», esietendus on 20. novembril. Jõuludeks pakub Ugala lastele Taago Tubina lavastust «Isa talveuni».
Uuel aastal saavad ühes lavastuses kokku sellised näitlejad nagu Ago Anderson, Riho Kütsar, Mait Malmsten ja Indrek Sammul. Võimsat näitlejaansamblit näeb alates 5. veebrauarist Andres Noormetsa lavastuses «Keskea rõõmud ehk 40ndate kriis».
Hooaja esimeses pooles on Ugalas oodata viit uuslavastust. Lisaks Noormetsale lavastavad Ugalas külalisena ka Ott Aardam ja Mart Koldits.
Uuel hooajal kolib Ugalasse Raadioteater. Nimelt leiavad Raadioteatri esietendused aset Ugalas, kus publikul on võimalik kohtuda tegijatega ning kuulata ja kuulda just seda 20 protsenti, mis kodus kaduma läheb.
Andrus Vaarik Endlas
Selle aasta sees jõuab 100. hooaega alustavas Endla lavale neli uuslavastust, esimesena jõuab publikuni Tiit Palu lavastatud Wajdi Mouawadi draama «Põletus». Liibanoni juurtega, Kanadas elava noore lavastaja ja näitekirjaniku teine näidend esietendub 21. oktoobril ning liigutav ja kaasa mõtlema kutsuv lugu täiskasvanud lastest, kes pärast ema surma lähevad ema kunagisele kodumaale oma juuri otsima.
Hooaja esimene suure saali uuslavastus on Endlas 23. oktoobril esietenduv Leea ja Klaus Kleemola «Külmale maale». Ingomar Vihmari lavastuses tegutsevad taas Endla varasemast menulavastusest «Kokkola» tuttavad Piano (Sepo Seeman) ja Marja-Terttu (Andrus Vaarik).
14. detsembril esietendub laste jõululavastus – Kalju Kanguri «Timbulimbu ja talv», mille dramatiseerija ja lavastaja on Andres Noormets, ning 18. detsembril esietendub Bengt Ahlforsi teatri lavatagusest elust jutustav «Teatrikomöödia», lavastajaks Enn Keerd.
Juubelit peab Endla teater aga 18.–24. oktoobrini, mil lisaks kahele esietendusele avatakse teatri sadat tegutsemisaastat kajastav näitus, peetakse näitus-oksjon, teatriviktoriin ja palju muud.
Uuest hooajast ei ole Endla koosseisulised näitlejad enam kauaaegsed trupi liikmed ja teatripubliku seas armastatud Lii Tedre ja Helle Kuningas, kes jätkavad lavastustes kaasategemist rollilepingutega.
Estonia hooaja avab Mart Sanderi lavastus
Algaval hooajal tuleb rahvusooperis Estonia lavale kümme uuslavastust, kuus kontserti, kaks balli ja külalisetendused Riias, Pärnus, Jõhvis, Paides ja Tartus. 105. hooajal antakse 277 etendust.
Hooaja esimeseks uuslavastuseks on 16. septembril esietenduv Imre Kálmáni loomingu üks tippe, operett «Silva» Mart Sanderi lavastuses.
29. oktoobril jõuab publikuni üks enam armastatud oopereid, Puccini «Boheem», mille lavastab Ran Arthur Braun Iisraelist.
Põnevaks lubab kujuneda Bellini kauni ooperi «I Capuleti e i Montecchi» kontsertettekanne 11. novembril ning Rimski-Korsakovi ooperi «Tsaari mõrsja» kontsertettekanne 10. veebruaril Arvo Volmeri juhatusel. Bellini ooperis laulavad peaosi Annely Peebo ja Irina Dubrovskaja.
Maiuspalaks nimetab Estonia aga 1. oktoobril Tallinnas ja 2. oktoobril Pärnus toimuva rahvusvahelise muusikapäeva ooperigalat. 26. mail jõuab mängukavva ooperirepertuaari absoluutne klassika «Carmen», mille lavastab Walter Sutcliffe. Tuleva aasta augustis etendub Noblessneri valukojas kultuuripealinna ürituste raames ja koostöös Nargen festivaliga Wagneri suurejooneline ooper «Parsifal». Ooperi lavastab Nicola Raab Saksamaalt.
Kuid juba septembris jõuab festivali «Pärdi pidunädalad» lõppakordina 17. septembril Paides lavale tantsuetendus «Dance by Pärt», kus tantsivad Eesti Rahvusballeti solistid kõrvuti Paide noorte tantsijatega.
3. detsembril jõuab vaatajate ette «Pähklipureja» uhiuus lavastus, mille toob välja Ameerika balletikunsti üks olulisemaid kujundajaid Ben Stevenson. Suursündmuseks on kindlasti Kenneth MacMillani balleti «Manon» esietendus 7. aprillil. 30. aprilli galaga tähistab Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb oma 50. sünnipäeva. Lisaks rahvusballeti solistidele esinevad tantsutähed American Ballet Theatre’ist, Kuninglikust Balletist (London) ja Suurest Teatrist (Moskva).
Kevadel toob Oksana Titova Estonia kammersaalis publiku ette nüüdistantsu lavastuste sarja «PööningTants». Sarja esimene lavastus on «Väike prints».
105. hooajal on Estonias erilise tähelepanu all lapsed ja noored: 28. novembril jõuab Estonia kammersaalis lavale Saaremaa ooperipäevadel menukalt esietendunud Olav Ehala ja Leelo Tungla muusikaline lastelavastus «Käsikivi kosmosest», lavastajaks Garmen Tabor.
1. detsembril tuleb Estonia talveaias välja Tõnis Kõrvitsa ja Heljo Männi lastemuusikal «Mõmmi jõuluaabits». Mudilastele mõeldud mõmmiseiklused lavastab Ivo Eensalu. Andres Dvinjaninov toob 5. märtsil vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu «Pipi Pikksukk» vahvad tegelased.
Uuel hooajal liituvad Estonia trupiga mitmed uued koorilauljad ja balletitantsijad. Estonia ooperijuhina alustab Mart Mikk ja koormeistrina Peeter Perens.
Draamateater juubeldab
Algav hooaeg on draamateatri juubelihooaeg. 18. septembril tähistatakse art deco stiilis teatrimaja 100. sünnipäeva avatud uste päevaga, mil publik pääseb ekskurseerima lavatagustesse ruumidesse. Lisaks esitletakse mahukat koguteost «Eesti Draamateatri maja 100» ning avatakse Peeter Lauritsa näitus.
11. oktoobril möödub aga 90 aastat Eesti esimese teatrikooli, Paul Sepa erastuudio kokkutulemisest. Stuudio esimese lennu lõpetajad lõid 1924. aastal Draamastuudio – teatri, mis hiljem saigi oma nimeks Eesti Draamateater. Teatri juubelit tähistakse16. oktoobril galaetendusega, mille käigus rullub kogu 90-aastane teatri ajalugu Priit Pedajase lavastuses lahti suurte rollide ja oluliste lavastuste läbipõimitud jadas. Galaetenduse lõpetab teatri muusikajuhi ja helilooja Ardo Ran Varrese kirjutatud kantaadi esmaettekanne kogu teatritrupi esituses.
Juubelitega seotult korraldab Eesti Draamateater koos teatriuurijate ühendusega 26. novembril teaduskonverentsi, mis keskendub rahvusteatri lahkamisele institutsioonina, nähtusena, rollikandjana.
Tähelepanuta ei jää ka Voldemar Panso 90. sünniaastapäev. 28. novembril, mõni päev enne õiget juubelipäeva, esietendub väikses saalis Merle Karusoo ja noore dramaturgi Paavo Piigi koostöös sündiv lavastus, mis keskendub Pansole õpetajana ja teatrikoolile alusepanijana.
Draamateatri uuslavastuste täpne arv pole veel lõplikult kindel, oodata on 10–11 esietendust. Hooaja avab 10. oktoobril esietenduv Andrus Kivirähki «Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel». Tegu on Tom Sawyeri lugude mõningate episoodide tõlgendusega, mida vürtsitab omalt poolt alati elektriseeritud materjalikäsitluste poolest tuntud lavastaja Hendrik Toompere jun.
7. novembril esietendub Maalisaalis Rein Oja ja Ain Lutsepa eestvõttel kaheosaline Becketi-õhtu, kus lisaks «Krapi viimasele lindile» jõuab lavale ka seni eesti keeles puudunud näidend Becketi näidend «Sammumisi».
5. detsembrist peaks kõiki lapsi suurel laval rõõmustama Tartus elava soome kirjaniku Mika Keräneni põnev lugu «Kadunud oranž jalgratas», kus Ingomar Vihmari lavastuses satuvad paljudele äratuntavalt Supilinna mõnusas agulimiljöös vastamisi pätid ja südid lapsed.
Jaanuari lõpus peaks lavaküpseks saama Priit Pedajase töö ammu meeles mõlkunud materjaliga, tõestisündinud looga ühe noore Kihnu madruse traagiliseks pööranud seilamistest kaugetel meredel, «Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel» on lavastuse tööpealkiri.
Uue aasta algul toob Ingo Normet väikses saalis välja Vaino Vahingu seni lavastamata näidendi «Pulmad».
Kevadesse peaksid mahtuma veel mõned lavastused, näiteks Shakespeare’i «Veneetsia kaupmees» suures saalis (lavastaja Hendrik Toompere jr), Ingomar Vihmari ja Martin Alguse koostöös sündiv lavastus väikses saalis, Margus Kasterpalu lavatõlgendus Paul-Eerik Rummo «Tuhkatriinumängust» jm.
Draamateatri kommunikatsioonijuhi Tanel Tomsoni sõnul jätkavad mõned vanemad näitlejad veidi väiksema koormusega, kuid trupist lahkujaid pole. Trupiga liituvad aga kevadel lavakunstikooli lõpetanud Marta Laan, Hendrik Toompere jr jr ja Roland Laos.
Rakvere teater panustab kodumaisele
Rakvere teater alustab hooaega täienenud trupiga, lisaks kevadel lavakooli lõpetanud Kertu Moppelile, Mait Jooritsale ja Lauri Kaldojale liitusid teatriga eelmisel aastal TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud Natali Lohk ja Maarika Mesipuu.
Hooaja esimese uuslavastusena jõuab 24. septembril teatri väikeses saalis lavale August Kitzbergi «Tuulte pöörises». Kitzberg kirjutas selle näidendi 104 aastat tagasi, 1940. aasta 24. veebruaril avas «Tuulte pöörises» Rakvere teatri ning nüüd tuleb see taas.
Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?
August Kitzbergi kiredraama on ümber kirjutanud, lavastanud ja kujundanud Andres Noormets ning Kristi Leppiku kostüümides tegutsevad laval Anneli Rahkema, Erni Kask, Peeter Rästas, Tiina Mälberg ja Toomas Suuman.
Hooaja teise uuslavastusena esietendub 8. oktoobril Eesti kaasaegse klassiku Andrus Kivirähki teravmeelne kunstnikusaaga «Papagoide päevad», mille lavastab Sulev Teppart. Kivirähki antikomöödia pakub vaatajale pildikesi eesti elust – siin kohtab nii jõude elavaid härraseid kui lihtsaid tööinimesi, nii elu- kui päriskunstnikke.
Airi Erase lavakujundusest sündiv pompoosne loss peidab salaurkaid sülfiididele, mõrtsukatele ja armukestele ning Reet Aus katab kõik kehad taaskasutusel põhinevate kostüümidega, sest nii matsid kui härrad eelistavad selles lavastuses ökoloogilist elustiili. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Liisa Aibel, Natali Lohk jpt.
22. oktoobril astuvad Rakvere publiku ette aga trupi värskeimad liikmed trupi ühisloomingulises lavastuses «Kunstveri ja -pisarad». Kertu Moppeli lavastus on inspireeritud Ladina-Ameerika seebiooperitest ning räägib inimese vajadusest suure kire järele.
Performance’i-laadses analüüsis on trupp lubanud uurida «seebikat» kui nähtust ning otsida ja leida selle seoseid nii Stoppardi, Moravia ja Almodóvari tekstide kui esitajate enda eludega. Saab näha nii 1990ndate glamuuri kui kuulda, kuidas näitlejad laval muusikat teevad. Mängivad Liis Haab, Mait Joorits, Lauri Kaldoja, Marko Leht ja Tiina Mälberg.
Ka Rakverest ei puudu laste jõululavastus, selleks on Toomas Suumani lavastatav «Väike Mukk». Lisaks on detsembris lavale oodata Doris Kareva luulelavastust «Unenäokohvik», lavastajaks Jaanika Juhanson. Uue aasta alguses etendub Peeter Tammearu lavastuses Shelagh Stephensoni «Linnukatse». Peeter Rästas toob lavale aga Jon-Atli Jonassoni näidendi «Saja-aastane maja».
Teatri 71. hooajal esietendub kümmekond uuslavastust ning projekti «Rakvere teater esitleb» raames tutvustatakse kohalikule vaatajale Eesti väiketeatrite, sõltumatute truppide ja teiste teatraalsete koosluste väljatoodud lavastusi. Teatrikohvikus jätkavad Jazzukohviku kontserdid ja kaasaegse muusika peod ning kesklinna Pangamajas toimuv süvamuusikakontsertide sari.