Sõidukoolitaja: üldhariduskoolil peaks liiklushariduses olema tugevam roll
27. august 2010, 21:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/20/119928t1h3731.jpg)
OÜ Autosõit juhatuse liikme ja endise politsei juhtivinspektori Indrek Madari hinnangul ei saa vaid hukkunutega õnnetuste põhjal avarii põhjustajate vanuse ja juhistaaži ning ohutaseme kohta suuri järeldusi teha, kuid kindlasti tuleks liikluskasvatust süvendada juba lasteaiast peale.
Rääkides aga võimalikest muutustest Eesti liiklushariduses, et noored juhid ei läheks liiklusesse endast ohtu kujutama, tõdeb Madar, et alustada tuleb juba lastetoast.
«Panna täna kogu vastutus teatud mõttes autokooli õlgadele, kes peaks kolme kuuga või isegi lühema aja jooksul tegema inimesest autojuhi, kes eelneva 18-20 aasta jooksul ei ole liikluskasvatusega kokku puutunud, ei ole reaalne,» tõdes Madar.
Sõidukoolitaja sõnul õpetame me oma lastele küll juba lasteaiast peale kuidas suhelda teiste inimestega viisakalt ja käituda ning samamoodi peaks olema liikluskasvatusega. «Kui seda ei ole eelnevate aastate jooksul tehtud ja tahta, et see tehakse ära 2-3 kuuga – see ei ole võimalik,» lisas Madar.
Ta rõhutab samas, et liikluskasvatus peab olema süsteemne ja algama lasteaiast. Madari sõnul on paljudes lapseaedades ka juba olemas liiklemiskasvatuse õppeväljakud, kus õpitakse elementaarseid asju.
«Edasi peaks see minema kooli ja toimuma kuni gümnaasiumi lõpuni,» on Madar veendunud. Seni kehtinud õppekava seadis koolile kohustuse, et gümnaasiumi lõpetaja peab oskama käituda liiklejana ja juhina. «Läbi üldhariduskooli pidanuks inimene saama tausta, autokoolis antakse sellele lisaks süvateadmised,» selgitas Madar.
Tema sõnul tuleks rohkem jälgida seda, et koolid ka seda nõuet täidaksid.
Kommenteeriudes fakti, et hukkunutega avariide põhjustajate seas on esiplaanil lühikese juhistaažiga noored, tõdes Madar, et liiklus on keeruline valdkond, mille mõistmiseks tuleks selle sees olla aastaid.
«Autot peab oskama juhtida aga kui sa ei suuda ohtu ette näha ja hinnata, ei ole sellest midagi kasu,» selgitas Madar ning seadis liikluses käitumiseks soovitused tähtsuse järgi püramiidi.
Kõige alustala on ohu vältimine, püramiidi teine tasand on õigesti tegutsemine ning tipuks juba vältimatu õnnetuse korral vigastusohu miinimumini viimine.
Sellist elulist lähenemist ja tunnetuse tekitamist võikski Madari sõnul olla autokoolides rohkem.
«Autokoolides tuleks rohkem suunata tähelepanu ohutule liiklemisele ja juhtida tähelepanu tekkivatele ohukollete läbi reaalsete näidete. Õppeprotsess selleks on aga liiga lühike,» tõdes Madar.
Tema sõnul on tänagi veel autokoole, mille teooriatunnid seisnevad selles, et lahendatakse liiklusteste. «Liikluseeskirja õpetatakse sageli selleks, et inimene saaks eksami sooritatud. Eesmärk või tugipunkt peaks muutuma aga selleks, et inimene jääks liikluses ellu,» sõnas Madar.