Riigikogu väliskomisjoni esimees ja Isamaa ja Res Publica liidu liige Marko Mihkelson ütles siseministri väljaütlemist Pariisi tragöödia teemal kommenteerides, et arvamus nagu pilapiltide avaldamine viis inimeste hukkumiseni on lühinägelik.
Mihkelson: lühinägelik oleks arvata, et pilapiltide avaldamine viis inimeste hukkumiseni
9. jaanuar 2015, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pariisi tragöödia juured on palju sügavamal kui karikatuurid Charlie Hebdos. Lühinägelik oleks arvata, et üksnes pilapiltide avaldamine viis inimeste hukkumiseni,» rääkis Mihkelson.
Väliskomisjoni esimehe sõnul on islamiäärmuslus, sealhulgas Al Qaeda võrgustiku ja ideede levik nõudnud viimase paari aastakümne jooksul tuhandete inimeste elu üle maailma.
«Me peame arvestama, et islamiäärmuslus kui oht vabale maailmale on pigem kasvutrendis ning seepärast peame valmis olema uuteks võimalikeks rünnakuteks vaba maailma põhimõtete ja kodanike vastu. Terroristide eesmärk on meid hirmutada ning sundida oma põhimõtteid maha vaikima. See pole meile aga mingil viisil vastuvõetav. Hirmule saab vastu vabadusega ja selle kaitsmisega,» lisas ta.
Siseminister Hanno Pevkur ütles eile TV3 uudistesaatele «Seitsmesed uudised»: «Kui vaadata ka neid traagilisi sündmusi Prantsusmaal, kus praeguseks hetkeks on ka juba üks politseinik hukkunud, siis need traagilised sündmused ikkagi said alguse, jah, meediaväljaannete enda käitumisest või seoses meediaväljaannete käitumisega. Ja samamoodi sellega, et see ei olnud ju üks pilapilt, vaid see oli selline pikaajalisem erinevate piltide koosmõju. Aga me ei tea neid taustasid ka lõpuni.»
Pevkur põhjendas täna oma väljaütlemist sellega, et ei heida Charlie Hebdo toimetusele midagi ette, vaid kommenteeris lihtsalt kurjategijate käitumist ning selle võimalikku ajendit.
Pevkuri sõnul esitas TV3 reporter talle kaks küsimust. «TV3 küsimus puudutas ennekõike seda, kas Eesti riik hakkab ütlema ette, mida meediaväljaanded võivad avaldada või mitte. Selle peale mina ütlesin, et Eestis on meedia- ja sõnavabadus ja mitte mingeid ettekirjutusi ei tule. Siis küsiti, mis võis olla nende sündmuste põhjus või ajend. Siis oli vastus, et mul on raske ette kujutada, mis see ajend võis olla, aga võimalik, et see oli pikaajaline meediaväljaande poolt kasutatud vorm, see viis ründajad sellise käitumiseni,» selgitas Pevkur.