Hukkunuga lõppenud avariide põhjustajate seas annavad tooni nooremad juhid

Foto: Meelis Tomson/Õhtuleht

Sel aastal inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuste esialgsed andmed kõnelevad sellest, et traagilise avarii põhjustajaks on sageli noorem, väikese sõidukogemusega kaine meesterahvas.

Esimene pilt. Asulaväline teelõik, lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Sõiduauto roolis on noorem meesterahvas, turvavööga kinnitatud ja kaine.

Nii võiks ette kujutada ühte ohutut stsenaariumit Eesti teedel, kuid statistika kõneleb teist keelt. Just sellistes tingimustes on tänavu juhtunud kõige enam liiklusõnnetusi, mis on nõudnud inimelu.

Ligi neljakümne hukkunuga liiklusõnnetuse esialgsete politsei vaatlusandmete võrdlusest tuleb välja, et kõik esimesed tingimused, mis ühe traagilise õnnetuse puhul inimestele meenuvad – purjus juht, lahtine turvavöö. Väga vanas eas autojuht, on pigem eranditeks.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna andmetel on 19 sõiduauto juhist, kes tänavu on esialgsetel andmetel põhjustanud hukkunuga avarii, kümme on olnud nooremad kui 30 aastat. Neist viis omakorda nooremad, kui 20 aastat.

Üheksal juhul oli hukkunuga avarii põhjustanud sõiduauto juhi kogemus auto roolimisel alla 5 aasta, kuuel korral maksimaalselt aasta.

Korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul on noorte juhtide osakaal liikluses üpris suur ning autokoolideski räägitakse, et kõige suuremas ohus ongi sõidukijuht esimese nelja aasta jooksul.

«Noored juhid kipuvad rohkem riskima, enda ja auto võimeid proovile panema, mistõttu neile saabki soovitada, et nad teeks seda ainult autospordi võistlustel,» sõnas Tänak.

Ehkki enamasti on avarii põhjustanud juhtidel turvavöö kinni, siis vaadeldud avariide ohvrite õnnetuse-eelsed tingimused iseloomustavad hästi selle võimaliku elupäästja tähtsust. Traagilistes õnnetustes hukkunud inimestel oli turvavöö kinni 25 juhul ning lahti 17 juhul. Samadest õnnetustest eluga pääsenutel oli turvavöö kinni 38, lahti kolmel.

Teine pilt. Maakohas liigub teepervel vanemas eas meesterahvas jalgrattal või jalgsi. Ilm on selge ja nähtavus hea. Ometi ei õnnestu jalgratturil või jalakäijal liigelda nii, et autod temast ohutult mööduda saaksid ning juhtub traagiline õnnetus.

Vaadeldud 40-st hukkunuga õnnetusest seitse juhtusid just sarnastes tingimustes. Üksikutel kordadel oli lisafaktoriks udu või vihmasadu ning pimedal ajal helkuri puudumine.

Fakt on aga see, et viis jalgratturit ning kaks jalakäijat hukkusid avariides tänavu oma süü läbi. Kõige noorem neist oli 50 aastane, kõige vanem 79 aastane.

Tänaku väitel on jalgratturite ja jalakäijate liiklusohutuses oluline, et nad oleksid nähtavad. Samuti tuleb manöövrite sooritamisel veenduda selle ohutuses. Lisaks tuleb olla kaine, kuid just selle vastu eksitakse päris tihti.

«Piisavalt palju õnnetusi juhtub nii jalakäijate kui ka ratturitega, kuna nad ei taju ümbritsevat adekvaatselt ning ei ole võimelised ohtusid hindama,» selgitas Tänak.

Just sellised tüüpavariid on ka põhjuseks, miks tänavu toimunud hukkunutega avariides on ohvriteks sageli olnud eakaid inimesi. Tänavu on avariides hukkunud kümme 66-aastast või vanemat inimest.

Samadest õnnetustest eluga pääsenute seas ei ole ühtegi samasse vanusegruppi kuuluvat inimest.

Tänaku sõnul kasutatakse andmeid mitmeti ja eriti oluline on koguda võrreldavaid andmeid, mis annavad aluse põhjalikuks analüüsiks, kuidas liiklusohutust parandada.

«Liiklusõnnetuse eest ei ole keegi meist kaitstud,» tõdes Tänak.

Tema sõnul kasutab politsei liiklusõnnetuste analüüsi patrullide töö planeerimisel ehk analüüsi põhjal otsustatakse, et kuhu ja mis ülesandega politseipatrulle välja saata.

Eelmisel aastal langes liikluses hukkunute arv 100-ni, mis oli poole vähem, kui kolm aastat varem. Tegemist oli viimaste aastakümnete positiivses võtmes rekordiga, sest nii vähe ohvreid oli liikluses varem olnud vahetult pärast teist maailmasõda.

Sarnane on olukord püsinud ka tänavu, kui seitsme kuuga on liikluses elu kaotanud 45 inimest. Veel kolm aastat tagasi ole sama ajaga hukkunud avariides 111 inimest.

Erakordne aasta on tänavu roolijoodikute põhjustatud liiklussurmade arvestuses. Viimase 11 aasta jooksul on olnud igal aastal enamasti vaid üks kuu, kus ei ole roolijoodiku süül liikluses hukkunud inimesi. Mullu oli selliseid kuid kolm. Tänavu seitsme kuu jooksul aga juba kuus – roolijoodikud on põhjustanud hukkunutega avariisid vaid juunis.