Venemaa karistamine Gruusia konflikti eest tooks kaasa Venemaa vastumeetmed, pigem vajab Moskva nägu säilitavat väljumisvõimalust, leiab politoloog Viljar Veebel.
Politoloog: karistusaktsioon tooks kaasa Venemaa vastumeetmed
2. september 2008, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuivõrd Venemaa on rahvusvahelise surve all ka teatud järeleandmistele läinud, ei ole Euroopa Liidu (EL) soov kindlasti Venemaad isoleerida ja karistada, mis tooks kaasa Gruusia olukorra edasise teravnemise,» ütles Postimees.ee'le Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria lektor Viljar Veebel ELi liidrite eilset tippkohtumist kommenteerides.
Tema hinnangul andis eilne tippkohtumine nii Gruusiale kui Venemaale signaali, et EL ei ole selgelt kummagi riigi poolele asunud ja toetab eelkõige mõistlikku ja õiguspärast lahendust.
«Tippkohtumine suutis ELi sõnumi edastada, rikkumata kummagi osapoole usaldust, mis on konflikti lahendamisel keskne eeltingimus,» lisas Veebel.
Mitme tooli poliitika, kus ühelt poolt soovitakse Gruusiat aidata, teisalt ei soovita suhteid Venemaaga rikkuda, on Veebeli hinnangul tingitud liikmesriikide hulgas valitsevatest eriarvamustest olukorra suhtes.
«Itaalia vedamisel on tekkinud pigem Venemaa mõistmist ootav koalitsioon, Poola vedamisel selgelt hirmutatud ja vaenulik Venemaa vastane grupp ning Prantsusmaa-Saksamaa vedamisel olukorra lahendamisele orienteeritud koalitsioon,» lausus ta.
Kui rääkida Venemaa karistamisest, tuleb Veebeli sõnul aru anda Gruusia ja Venemaa erinevast tähtsusest ELi majandusele ja julgeolekule.
«ELi ja Venemaa vahelised suhted teenivad liikmesriikide majanduslikke ja julgeolekuhuve rohkemgi kui Venemaa huve. Suhete katkestamine oleks seega suurel määral ka iseenda kodanike ja firmade karistamine,» lisas Veebel ja märkis, et Venemaa nurka ajamine ei aitaks konflikti lahendamisele kaasa.