Möödunud aastal jäi joobes peaga vahele pea 8000 juhti

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Marko Saarm

Politsei kontrollis möödunud aastal 750 000 korral juhi kainust ning joobes tabati roolist 7892 autojuhti.

«Me ei pane inimesi puhuma sellepärast, et neid kiusata või kellelegi trahvi teha, vaid sellepärast, et meil on vaja need purjus juhid liiklusest eemaldada enne, kui nad seal kahju teevad,» rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Joobes juhtide osakaal langes veidi (2013 - 1,3 protsenti, 2014 - 1,05 protsenti). Kui joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste osakaal vähenes kümne protsendini, siis Valga-, Põlva-, Võru- ja Saaremaal püsib see 30 protsenti.

Möödunud aastal juhtus joobes juhi süül 149 õnnetust, kus sai vigastada 207 inimest, ning 16 õnnetust, kus hukkus kokku 16 inimest. 2013. aastal põhjustasid joobes juhid 167 õnnetust, kus sai viga 239, ning 23 õnnetust, kus hukkus 26 inimest.

Kui tunamullu juhtus liiklusõnnetusi 1383, siis mullu suurenes õnnetuste hulk 1418-le. Õnnetustes sai viga 1734 inimest (2013 - 1736) ning surma 78 inimest (2013 - 81).

Võrreldes 2013. aastaga hukkus rohkem veokijuhte (+2), mootorrattureid (+3), mopeedijuhte (+2) ja ATV juhte (+3).

Hukkunud

2013

2014

jalakäija

23

27

jalgrattur

9

2

maastikusõidukijuht

 -

3

mootorrattur

3

5

mopeedijuht

-

 

2

sõiduautojuht

31

24

kaassõitja

13

11

veoautojuht

2

4

Kokku

81

78

Hukkunuga liiklusõnnetustest moodustasid suurima osa jalakäijaõnnetused (38 protsenti) ja ühesõidukiõnnetused (35 protsenti). Pimedal ajal hukkunud 16 jalakäijast ei kandnud helkurit 12.

Vaheri sõnul on sel aastal liiklusjärelvalve osas põhirõhk liikluse rahustamisel, endiselt kontrollitakse kiirust, joovet ja turvavarustuse kasutamist.

Tugevdada soovitakse maakonnapolitseid ja koostööd kogukondadega probleemide lahendamisel, kuna politseiameti hinnangul on kuritegevus nõrga kogukonna tunnus.

Samuti jätkatakse tööd riskiperedega (umbes 14 000 isikut ja 2000 alaealist).   

Tugevdatakse ka maismaapiiri valvamist – Narva ja Piusa kordonitest hakkavad tööle piirivalve kiirreageerimisüksused.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et võimalik on ka mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtt, mida hakatakse suvel testima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles