Europarlamendi saadikud kasutavad maksimaalselt ära võimaluse kutsuda parlamendi kulul Brüsselisse nende tööga tutvuma tudengeid, erakonnakaaslasi või erinevaid konkursse võitnud aktiivseid noori.
Eurosaadikutel käib külas sadu eestlasi
17. jaanuar 2015, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal Euroopa Parlamendi saadikul on õigus kutsuda oma koduriigist aastas 110 külastajat, kelle reisikulud hüvitatakse. Valimisaastal saab neid kutsuda 55 esimesel ja sama palju teisel poolaastal.
Indrek Tarand on oma teise mandaadi algusest ehk juulist 2014 kutsunud külla kokku 40 inimest, ühe grupi Narva Eesti Seltsist ja teise grupi Tallinna kodutuid Tallinna Sotsiaaltöökeskuse kaudu. «Tegelikult oleks saanud kutsuda veel 15, aga ei saanud asju klappima ning etteplaneerimise ja broneerimise tähtajad läksid umbe,» märkis Tarand.
«Narva Eesti Seltsi kutsusin konkreetselt valimislubaduse täitmiseks, mille neile maikuus enne valimisi andsin. Aga tunnen neid inimesi pikka aega, juba 1993. aastast,» sõnas Tarand. «Sotsiaaltöö keskuse inimesed kutsusin sellepärast, et nende juhataja proua Kersti Põldmaa tegi sellise ettepaneku ning mulle tema plaan meeldis. Oli õpetlik ja tore visiit minu jaoks, sain tänu neile inimestele palju targemaks,» oli Tarand rahul. Selleks aastaks on ta endale külla kutsunud üliõpilasi ja tuletõrjujaid.
Kaja Kallas (Reformierakond) kutsus täpselt nii palju külalisi, kui lubatud – 55. «Külalised olid Reformierakonna naisteühenduse NaiRe liikmed ning Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõppe magistrandid koos Taru Ülikooli õppejõududega,» sõnas Kaja Kallase büroo juhataja Irina Talviste.
«NaiRe liikmed kutsusime külla, et toetada naiste aktiivsust poliitikas ning julgustada neid enam kaasa rääkima ühiskondlikus elus. TÜ strateegilise juhtimise magistriõpesse on koondunud õppima erinevate Eestis tegutsevate ettevõtete juhid. Mitmed ettevõtted on seotud ekspordiga ning leidsime, et see on väga hea võimalus näidata, kuidas töötab Euroopa Liit ning, kuidas sünnivad riigiülesed kokkulepped, mis aitavad majandust arendada,» selgitas ta.
Sel aastal on Kallase kutsel planeeritud juba 80 inimese külastus. Europarlamendiga saavad tutvuma Eesti noored väitlejad, võistlusmängu «Targalt internetis» võitnud koolilapsed, Viimsi VEDA naised ja Eesti teatrite näitlejad. «Eesti Väitlusselts viis demokraatiapäeva nädalal läbi konkursi, kus erinevad koolid, klassid ja grupid tegid temaatilisi videosid, mida hindas žürii ning auhinnaks oli küllasõit Europarlamenti. Grupi võtavad vastu saadikud Kaja Kallas, Marju Lauristin ja Yana Toom koostöös,» täpsustas Talviste.
«Peame oluliseks, et noortel oleks võimalus saada väga hea ülevaade Euroopa Liidu juhtorganitest, sellest, kuidas toimub koostöö eri riikide esindajate vahel ja kuidas töötavad Eestist valitud parlamendiliikmed,» märkis ta. «Kaja Kallase büroole teada olevalt ei ole varem Eesti teatrite näitlejaid Eurosaadikute poolt Brüsselisse kutsutud ja sellest lähtuvalt on soov näidata kultuuriinimestele, kuidas Euroopa Parlament töötab,» lisas ta veel.
Ka Tunne Kelami (IRL) kutsel on Euroopa Parlamenti külastanud nii tudengid, kodaniku- ja riigikaitse õpetajad, külaliikumise esindajad, kodanikuühendute aktivistid, ajakirjanikud, maa- ja omavalitsuste esindajad kui erakonna liikmed, teatas Kelami büroo juhataja Kadri Kopli. Samuti on Brüsseli reis olnud auhinnaks mitmetele Tunne Kelami esseekonkurside võitjatele.
«Visiitide eesmärgiks on olnud tutvustada kodanikele Euroopa Parlamendi toimimist ja saadiku igapäevatööd. Oleme püüdnud kutsuda eelkõige inimesi, kelle igapäevatöö eeldab paremaid sisulisi teadmisi EL toimimisest ja poliitikatest ning kelle teadmised kanduksid ka edasi,» selgitas ta.
Toomi Facebooki-sõbrad
Yana Toom võõrustas mullu kaht gruppi. «Esimese olid vene ajakirjanikud Eestist – kõikide väljaannete esindajad ja kaks eksperti. Peale rutiinset programmi, mille sees on EP külastus, tegime ka linnaeskursiooni ning seminari, kus arutasime venekeelse meedia tulevikku Eestis,» rääkis Toom.
«Idee tekkis, kuna olen ALDE kuraator kultuurikomisjonis ja tahtsin saada ülevaadet, milist abi täpsemalt oleks mõistlik küsida Euroopalt vene meedia arendamiseks Eestis. Oli väga huvitav arutelu ning peale seminari saime terve rida ettepanekuid, mille kallal töötame, valmistades ette ettepanekud tulevase aasta eelarve jaoks. Igaks juhuks täpsustan, et loodava telekanaliga pole siin mingit pistmist – ka kirjutaval meedial on probleeme, mis vajavad lahendamist.»
Teise grupina käisid tal külas peamiselt erakonnakaaslased, kellele Toom tutvustas europarlamenti ning rääkis oma tööst.
Veebruari alguses on Toomil plaan kutsuda Brüsselisse grupp oma kõige aktiivseimaid Facebooki-sõpru. Toom rääkis, et avastas enda selle sotsiaalvõrgustiku põneva seltskonna juba riigikogus töötamise ajal, mil ta tegi neile ka mitu kohtumist riigikogus. «Tavapärastest ekskursioonidest erinesid need külaskäigud selle poolest, et alati tekkis ka väga huvitav arutelu, kuna inimesed on poliitikas toimuvaga hästi kursis. Põnev on ka see, kui saad isiklikult tuttavaks inimesega, kellega öösiti netis piike murrad. Ka seekord isiklikult olen tuttav vaid kolme inimesega, seega ootan põnevusega, kes kohale tulevad.»
Vaid Urmas Paet (Reformierakond) teatas, et ei ole kedagi külla kutsunud. Marju Lauristinilt (SDE) ei õnnestunud Postimehel tema külastajate kohta infot saada.
--
Kulud makstakse kinni
Parlamendiliikmete kodumaalt külaliste kutsumiseks ette ette nähtud toetuse suuruse on kindlaks määranud Euroopa Parlament.
Euroopa Parlamendi makstav hüvitis katab osaliselt reisi-, majutus- ja toitlustuskulud. Sõidutoetuse arvestus käib kilomeetripõhiselt, toetust makstakse 9 senti kilomeetri kohta ning seda arvutatakse rühma lähtekohast (näiteks Tallinn, Tartu vms) Google’i kaarti kasutades.
Lisaks sellele makstakse toitlustuskulude toetust 40 eurot külastaja kohta. Teatud tingimustel – kui grupp on pärit rohkem kui 200 kilomeetri kauguselt ja jääb ööseks – võib sellele lisanduda toetus hotelli eest 60 eurot külastaja kohta.
«Eelarvest võtavad kõige mahukama osa lennupiletid. Hotelli majutuse hind sõltub, kas Brüsselis on mingi üritus toimumas või mitte. Lisaks kostitab saadik oma külalisi vähemalt ühe toidukorraga. Üldiselt oleme külalisgruppide vastuvõtmisel jäänud kehtestatud eelarve limiidi piiridesse. Kui aga kulutusi tuleb veidi enam, siis tasub saadik selle eest vajadusel juurde,» selgitas Irina Talviste.