Eesti võttis vastu Guantanamost vabanenud inimese

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhiivkaader Guantanamo vangilaagrist.
Arhiivkaader Guantanamo vangilaagrist. Foto: SCANPIX

Tuginedes valitsuse 9. oktoobri otsusele tulla vastu Ameerika Ühendriikide palvele, saabus eile pärastlõunal Eestisse üks Guantanamo kinnipidamiskeskusest vabanenud inimene.

Ahmed Abdul Qader
Ahmed Abdul Qader Foto: New York Times

Eestisse saadetu on umbes 31-aastane Ahmed Abdul Qader, kes viibis Guantanamos 12 aastat. 

Sel korral saatis USA vange laiali kokku viis, kes kõik olid Jeemeni päritolu.

Eestisse saabunud inimene ei ole süüdi mõistetud. Ta saabus Eestisse omal vabal tahtel, soovib siia jääda ning on selleks esitanud varjupaigataotluse. Guantanamost vabanevad inimesed ei saa sageli naasta kodumaale, sest seal on suur risk nende turvalisusele.

Eesti toetab selle sammuga Ameerika Ühendriikide püüdlusi sulgeda Guantanamo kinnipidamiskeskus, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

Eesti riik soovib tagada siia saabunud inimesele sujuva kohanemise, et kindlustada tulevikus tema iseseisev toimetulek ühiskonnas. Esmalt on ta taotlenud Eestilt varjupaika ehk välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel rahvusvahelist kaitset. Taotlust vaatab läbi politsei- ja piirivalveamet ning teeb otsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on tal õigus riigipoolsetele sotsiaalsetele tugiteenustele, mida seadusest tulenevalt korraldab sotsiaalministeerium.

Rahvusvahelise kaitse saajale antakse kuni kolmeks aastaks tähtajaline elamisluba ning väljastatakse elamisloakaart, mis on siseriiklik isikut tõendav dokument ning riigis elamise alust tõendav dokument. Samuti toetatakse vastavalt seadusele tema toimetulekut, elamisloa saamise korral on inimesel õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatele toetavatele teenustele. Kohanemise lihtsustamiseks tagatakse ka eesti keele õppimise võimalus ja vajadusel tõlketeenus ametiasutustes ja tervishoiuteenuse osutaja juures.

Vabastatud 64 vangi

Alates 2009. aastast on Guantanamo kinnipidamiskeskusest vabastatud ja erinevatel alustel ümberasustatud 64 inimest, näiteks 3 Albaaniasse, 1 Belgiasse, 4 Bermuudale, 1 Bulgaariasse,1 Cape Verdele, 2 El Salvadori, 2 Prantsusmaale, 6 Gruusiasse, 2 Saksamaale, 1 Ungarisse, 2 Iirimaale, 5 Kasahsani, 1 Lätti, 6 Palaule, 2 Portugali, 5 Katari, 8 Slovakkiasse, 3 Hispaaniasse, 3 Šveitsi ja 6 Uruguaisse. Lisaks neile on 44 inimest suunatud tagasi kodumaale, sh näiteks Itaaliasse ja Suurbritanniasse.

Ülejäänud neli kinnipeetut viidi Omaani. USA võimuesindajate kinnitusel on kõik vangid viibinud Gunatanamos rohkem kui kümme aastat.

Guantanamo laagris on siiani 122 vangi.

USA president Barack Obama kinnitas, et Kuubal 2002. aastal avatud Guantanamo vangilaager suletakse ning selleks on nüüd mitmeid samme astutud.

Tema plaanile olid vastu mitmed seaduseandjad ja poliitikud, nende seas ka 2008. aasta presidendivalimistel Obama oponendiks olnud vabariiklane John McCain.

McCaini sõnul 30 protsenti Guantanamost vabastatutest hakkab uuesti tegelema terrorismi ja USA vastase võitlusega.

USA võimud kinnitasid, et Eestisse saadetakse umbes 31-aastane Ahmed Abdul Qader.

Omaani saadetavad on 44-aastane Al-Khadr Abdallah Muhammad al-Yafi, kes on olnud vangistuses 13 aastat; 32-aastane Abdul Rahaman Atah Mahmood Shubatti, kes oli vangistuses 12 aastat; 33-aastane Fadil Husayn Salih Hintif, kes oli Guantanamos 12 aastat ja 34-aastane Mohammed Ahmed Salam, kes oli vangis 12 aastat.

Kõikide Guantanamost välja saadetavate puhul rakendatakse nende turvalisuse tagamiseks julgeolekumeetmeid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles