Ministeeriumi hinnangul ei tekita tasuta koolitoit ebavõrdsust
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
20. jaanuar 2015, 21:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned vallajuhid on kritiseerinud haridus- ja teadusministeeriumi otsust maksta täielikult kinni riigigümnaasiumides õppivate noorte koolilõuna, samal ajal kui kohalike omavalitsuste koolides maksab riik vaid 78-sendist koolilõuna toetust.
Kui varem maksis riik põhikoolilapse koolilõuna toetuseks 78 senti päevas, siis nüüd laienes see toetus ka gümnaasiumiõpilasele. Selleks et koolilõuna õpilasele tasuta oleks, peab täissummast puuduva osa maksma kohalik omavalitsus.
Näiteks maksab Kohilas koolitoit 1,28 eurot. Vald maksab koolitoidu täielikult kinni 1.—4. klassi lastel ja neil, kes seda taotlevad materiaalsetel põhjustel. Üldjuhul nõutakse teistelt klassidelt aga väikest omaosalust (6 eurot kuus).
Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles, et väike omaosalus distsiplineerib lapsi sööma, sest nad on toidu eest maksnud.
Hepneri sõnul on tänuväärne, et riik ka gümnasisti koolilõunaks hüvitist maksab. Ta peab aga ebaausaks seda, et riik garanteerib riigigümnaasiumis õppivatele noortele tasuta koolitoidu, ent kohaliku omavalitsuse koolis õppiva lapse eine maksumusest on olemas vaid 78 senti.
Otsus puudutab vaid riigigümnaasiume, mida on Eestis praegu viis. Seadusega on hüvitis ka riigigümnaasiumides 78 senti, ent haridusministeerium maksab puuduoleva oma rahast kinni.
«See ei ole korrektne ja ministeerium on ka lubanud, et kõike koole koheldakse võrdselt. Olgu see valla- või riigikool, ei saa olla vahet,» rääkis Hepner, kelle sõnul teeb selline ebaõiglane kohtlemine ettevaatlikuks.
«Koolipidaja kohustus ongi kooli eelarvesse vajalik summa eraldada. Riigikoolil on koolipidaja riik, munitsipaalkoolil omavalitsus ning erakoolil selle omanik. Omavalitsus ning erakool saavadki koolilõuna pakkumiseks riigilt toetust – kui palju nad riigi toetusele juurde panustavad, on täielikult nende otsustada,» selgitas haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Osa omavalitsusi pakkus gümnaasiumis tasuta lõunat juba enne, kui riik sellel aastal lisaraha eraldas, märkis ta. «Samas teame, et mõni omavalitsus on küsinud omaosalust ka põhikoolilõuna jaoks. Kuidas ja mille jaoks koolidele eelarved eraldatakse, on iga koolipidaja otsus. Toetus on mõeldud koostöös omavalitsusega õpilastele tasuta lõuna pakkumiseks, kuid omavalitsus koolipidajana võib otsustada ka mitte juurde panustada,» selgitas Ladva.