Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuhi Hallar Meybaumi sõnul vajab Eesti õigusloome rohkem usaldust ja arusaama, et seadused ei ole ametnike jaoks töövõiduna punkti kirjasaamiseks.
Hallar Meybaum: seadused ei ole ametnike jaoks punkti kirjasaamiseks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
21. jaanuar 2015, 18:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keemiatööstuse liidu juhi sõnul peaks majanduse valdkonda reguleerivate seaduste eesmärk olema eelkõige Eesti majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks niipalju kui võimalik Euroopa Liidu ühtses õigusruumis.
Meybaumi sõnul tuleks majandust puudutavate seaduste menetlemisel arvestada Eesti väiksust ja ettevõtte hulka, keda seadus reguleerib.
«Seadus võib reguleerida vahest alla kümne ettevõtte tegevust, samas on valmis tehtud kohmakas ja mahukas seadus. Seaduste väljatöötamiseks tuleks arvestada tööstuse esindajate ettepanekutega, kuna tööstuses on pädevus ehk ekspertiis ja teadmised, erinevalt koolipingist ministeeriumisse tulnud ametnikuga,» ütles Meybaum Postimehele.
Ta märkis, et tööstust reguleerivate õigusaktide osas toimub nii Euroopa Liidus tervikuna ja ka Eestis ülereguleerimine ja seetõttu kannatavad eelnõude kvaliteet ja hea õigusloome tava järgimine.
«Üldteada on fakt, millega Eestis ei arvestata, et Euroopa Liidu direktiivide ja määruste nõudeid on suutelised täitma vaid suured ettevõtted, Euroopa Liidus näiteks keemiakontsernid. Üldjuhul on need nõuded keemaitööstuse sektoris väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele üle jõu käivad, mis tähendab ettevõttele pikaajalist hääbumist vastavate üleminekuperioodide lõpuks,» sõnas Meybaum.
Meybaumi hinnangul on Eestis hea õigusloome tava järgimine viimastel aastatel kahanenud ning kaasamine on näilik, mitte sisuline.
Suurimad probleemid Eesti õigusloomes on Meybaumi sõnul ettevõtlusele ebakindlust tekitav õigusruum, realistlike mõjuanalüüside puudumine ning ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekutega mittearvestamine.
Meybaumi hinnangul on taasiseseisvumise järgne halvimad seadused keemiatööstuse jaoks keskkonnatasude seadused aastast 1991 kuni tänapäevani, mille eesmärk on keskkonnakasutamisest raha korjata . «Juba ammu oleks olnud tarvis muuta seadusse printsiipe, kuid tehakse vaid «kosmeetikat»,» märkis ta.