Auschwitzi juhi pojapoeg plaanib osaleda koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeval

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auschwitzi koonduslaager-muuseum
Auschwitzi koonduslaager-muuseum Foto: SCANPIX

Poolas asuva Auschwitzi kunagise koonduslaagri juhi Rudolf Hössi pojapoeg tahab osaleda koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva üritustel.

Vabastamise mälestusüritused leiavad Auschwitzis aset 27. jaanuaril, edastab YLE.

49-aastane Rainier Höss on viimastel aastatel tegelenud aktiivselt nii Saksamaal kui ka muljal Euroopas rassismi ja paremäärmusluse vastase võitlusega ning kontakteerunud nendega, kes ta vanaisa julmuse tõttu kannatasid.

Höss töötab natsimivastases organisatsioonis Laut gegen Nazis (Häälekalt natside vastu).

Rainier Hössi sõnul võivad paljud olla šokeeritud, et ta tahab osaleda Auschwitzi koonduslaagri aastapäeval, kuigi ta vanaisa tõttu kaotasid paljud seal elu.

Hössi kinnitusel ei teadnud ta lapsena oma vanaisa hirmutegudest mitte midagi. Ta kuulis neist esmakordselt 12-aastasena õppides internaatkoolis.

Täiskasvanuna katkestas ta oma isa ja teiste pereliikmetega suhted. Hössi sõnul peetakse teda perekonnas «mustaks lambaks».

Höss on varem külastanud mitmel korral Auschwitzi koonduslaager-muuseumit. Esimest korda käis ta seal 2009. aastal koos oma 75-aastase emaga.

See külastus lõppes katastroofiga, kuna näinud külaliste seas Hössi nime, teatasid muuseumi esindajad sellest politseile. Rainer Höss oli sunnitud lahkuma.

Teisel külakäigul kohtus ta Iisraelist pärit inimestega, kes küsisid temalt, et mida ta teeks, kui kohtuks oma vanaisaga. Siis kätles ta esmakordselt isikut, kes Auschwitzi õudusest ellu jäi.

Hössi natsivastasest tegevusest hakati kirjutama meedias ning vähehaaval saavutas ta juutide ja ellujäänute usalduse.

Natsivastasuse eest «lapsendas» ta Auschwitzi koonduslaagrist eluga pääsenud juut Eva Mozes Kor.

Kor saadeti Aushwitzi kümneaastasena 1944. aastal ning ta sattus Surmaingli hüüdnime kandnud arst Josef Mengele katsejäneseks. Ta jäi siiski ellu ning immigreerus 1950. aastatel USAsse.  

Ta kirjutas oma kogemustest raamatu « Surviving the Angel of Death: The Story of a Mengele Twin in Auschwitz». Hoolimata karmist saatusest pooldab Kor andestamist.

Rudolf Höss asus Auschwitzi koonduslaagri juhi kohale 1940. aasta mais. Aasta hiljem sai ta natsijuhtidelt käsu hakata seal juute hävitama.

Auschwitz—Birkenau koonduslaagris kaotas elu 1,1 miljonit juuti ning tuhandeid teisest rahvusest ja päritolu inimesi.

Vaid 150 meetri kaugusel gaasikambritest oli villa, kus elas Hössi viielapseline pere, kelle seas oli ka Rainier Hössi isa Hans-Rudolf Höss.

Rudolf Höss põgenes Teise maailmasõja lõpul, kuid Briti sõdurid tabasid ta 1946. aastal. Pärast Nürnbergi protsessi anti ta üle Poola võimudele. Poolas mõisteti ta surma ning ta poodi 1947. aastal Auschwitzi krematooriumi juures üles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles