Kui oma ala asjatundjad uutele sõnadele nagu «nuhvel», «kolming» ja «aasristmik» menu ei ennusta, siis tasub kiigata ajalukku. Mitmetest hilistest keeleuuendustest on täna aktiivses keelekasutustes näiteks sõnad «pardel», «üleilmastumine» ja «taristu».
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe korraldatud sõnavõistluse käigus valiti esmaspäeval üldvõitjaks sõna «nuhvel», mis asendab sõna «phablet». Võistlusel osales 850 inimest, kes kokku esitasid ligi 3000 sõnapakkumist.
Postimees vestles telekommunikatsiooni ettevõtete esindajatega, kes sõnale «nuhvel» edu ei ennusta. Tele2 tootesortimendi juhi Risto Taliaru sõnul ei kirjelda võidusõna tegevust, seetõttu on kliendil sellest esialgu keeruline aru saada. Tema öeldu kohaselt kasutatakse pigem sõna «tahveltelefon». Elisas kasutatakse tahvelarvutit meenutava nutistelefoni mainimiseks sõna «tehvel». Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa ütles aga, et viimase sõnavõistluse käigus välja valitud sõnad pole piisavalt omanäolised, et need meelde jääks.
Lisaks peapreemia saanule tunnistati auhinna vääriliseks veel seitse sõna. Need on: «kõnejuht» (moderaator), «nutistu» (asjade internet), «sujundama» (ingl. streamline), «kolmekogu» (kolmepoolsed läbirääkimised), «aasristmik» (mitmetasandiline ristmik), «huvipool» (ingl. stakeholder) ja «nöha» (nohu ja köha). Lisaks võidusõnadele märgiti ära veel «idutekst» (ingl. non-paper), «naksik» (ingl. viral) ning «värkvõrk» (asjade internet). Rohkem informatsiooni uute sõnade kohta leiab siit.
1972. aasta sõnavõistluse tulemusena on täna eesti keeles kasutusel sõnad «kohuke», «linnak», «pardel», «püksikud», «sõõrik», «eirama», «selve», «sudu», «taidlema» ja «ärandama».
2002. aastal kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, mille tulemusena on täna aktiivselt kasutusel sõnad «üleilmastumine», «lõimimine», «vabaühendus» ja «tõukefondid». Võistlusest oli osavõtjaid ligi 600, ettepanekuid umbes 5300.
2010. aastal kuulutas vabariigi president välja sõnavõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljedamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Vastukaja oli elav, kokku osales võistlusel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Ilmavalgust nägid sõnad «avaõiguslik», «kestlik», «peavoolustamine», «taristu», «toimeabi», «kärgpere» ja «juhind».
Sõnad tulevad ja lähevad
Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ütles Postimehele, et 70ndatel tuli eesti keelde palju uusi uudissõnu. «Okupatsiooni rõhumine oli nii tugev, inimesed leidsid selles mingi pääsetee oma keelega tegelemises. See aitas vastu panna, säilida,» rääkis Sutrop, kelle sõnul oli keeleline tegevus teatud mõttes justkui enesekaitse.
Samas oli terve 20. sajand uute sõnade sajand. Sutrop teadis rääkida, et Johannes Aavik isegi maksis ajakirjanikele uute sõnade kasutamise eest. «Seda me tänapäeval ei tee kahjuks,» muigas mees. Tema sõnul ei tohiks 20. sajandi keeleuuendustest rääkides unustada ka Johannes Voldemar Veskit, kes uuendas rohkem teaduskeelt.
Sutropi sõnul tulevad uued mõisted ühiskonda just siis, kui neid vaja on. «Miks Aavik ja Veski sellega tegelema hakkasid? Talupoja ühiskonnast sai industriaalühiskond. Kui iseseisvusime ja meil oma riik tekkis, muutus Tartu ülikool eestikeelseks. Siis oli vaja kogu kõrgharidus ja teadusekeel eestikeelseks teha, varasem terminoloogia kadus käibelt.» Hiljem, nõukogude okupatsiooni lõppedes tuli samuti eesti keelde suur hulk uusi mõisteid seetõttu, et piirid avanesid kaubandusele. Tuli palju uusi toiduaineid, millega eestlased puutusid esimest korda kokku.
Seda, kas uus sõna tuleb käibele, saab Sutropi sõnul vaadata alles hiljem: «Me saame praegu jälgida mitte ainult 20. sajandi vaid ka ristiusustusest saati eesti keelde tulnud sõnu. Kristluse tulek tõi meile tohutul hulgal uusi sõnu, mis on ristiusuga seotud. Väga paljud neist on tänapäevani kasutuses.»
Ta ütles, et on täiesti normaalne, et sõnavara muutub. «1940. aastal keelas nõukogudevõim ära «härrad» ja «prouad». Kui me vabaks saime jälle, siis alguses oli ajakirjandus täis «härrasid» ja «prouasid». Aga kui palju me täna neid kasutame? Väga vähe,» tõi Sutrop näiteks. Sõnad tulevadki tema sõnul lainetena. Tulevad ja kaovad ära, sest ka osad tegevused kaovad ära. Nii ei tea inimesed enam näiteks talu ehitamisega kaasnevaid detaile või koorelahutamise seadme komponente.
«Uued asjad tulevad, vanad kaovad. Mõelge, kui palju informatsiooni on tänapäeva inimesel rohkem kui meie vanaemadel. Praegu saame iga päev rohkem informatsiooni kui võib-olla mõni inimene 19. sajandil kogu oma elu jooksul,» ütles Sutrop uute sõnade kohta. Ta lisas lõpetuseks, et sõnavõistluste eesmärk on küll saada uusi sõnu, kuid kõige tähtsam on ikka see, et inimesed mõtleksid oma keelele ning sellele, kuidas end paremini väljendada.