Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe ja põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu sõnul on Eesti õigusloome suurim probleem õigusaktide ületootmine, mis kasvatab bürokraatiat ja lämmatab normaalset elu.
Reinsalu: õigusaktide ületootmine lämmatab normaalset elu
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
23. jaanuar 2015, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti õigusloomet saaks Reinsalu sõnul muuta läbimõeldumaks ja kaasavamaks, andes parlamenti nõustavale meeskonnale juurde ressurssi. «Riigikogu ise võiks olla rahulikult kogu riigisektori koomale tõmbamise vajaduse järgi 71-liikmeline,» ütles Reinsalu Postimehele.
Reinsalu hinnangul on Eestis viimasel ajal toimunud hea õigusloome tava järgimises tagasiminek, ning eelmine aasta tõi mitmed kevad pretsedendid.
«Ettevõtlusorganisatsioonid jäeti viimasel aastal täiesti kõrvale ettevõtlusele uute koormiste panemisel, puuetega inimeste organisatsioonidest sõideti üle tööhõivereformi arutamisel. Kooseluseaduse menetlemisel tekitati tõeline ühiskondlik vastasseis,» lausus Reinsalu.
Eesti õiguskeele kvaliteeti ja arusaadavust peab Reinsalu heaks. «Kardinaalseid muudatusi siin vaja ei ole. Küsimus on poliitikate sisus, mitte sõnastuses,» ütles Reinsalu.
IRLi juhi hinnangul oli 2014. aasta kõige halvem õigusakt emapensioni edasilükkamine tänastele pensionäridele.
«See oli sõnamurdlik samm valitsuse poolt, milleks absoluutselt vajadust ei olnud ja mis tehti vaid poliitilisest ärategemise soovist. Poliitilise kemplemise puhul toodi ohvriks tänaste emade ja vanaemade usaldus riigi ees,» lausus ta.
Eelmise aasta kõige paremaks seaduseks peab Reinsalu valitsuses aasta alguses kinnitatud laiapindse riigikaitse arengukava järgmiseks kümneks aastaks.
«Sellega pandi esimest korda alus terviklikule riigikaitse planeerimisele, mis sisaldab lisaks sõjalisele kaitsele ka elutähtsate teenuste, sisejulgeoleku ja riigi toimepidevuse tagamise kriiside korral,» sõnas ta.
Kogu iseseisvuse taastamise järgse aja parimaks seaduseks peab Reinsalu võlaõigusseadust, kuna kaasaegse õiguskeskkonna loomine oli keskse tähendusega, et investorid julgesid Eestisse investeerida ja Eestis said majandussuhted paika.
Taasiseseisvumisaja halvim seadus on Reinsalu hinnangul riigikogu liikmete puutumatust laiendav seadus, mille riigikogu võttis vastu läinud aastal enne jõule. «See oli täiesti mittevajalik seadus, mida suruti kiirkorras läbi,» märkis ta.