Pedagoog: head õpetajad tahavad olla loomingulised

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reaalkooli vene keele õpetaja Nora Mals
Reaalkooli vene keele õpetaja Nora Mals Foto: Artur Sadovski

Juba üle 30 aasta Tallinna reaalkoolis vene keelt õpetanud Nora Mals leiab, et kuigi koolielu on viimastel kümnenditel tublisti muutunud, on alati rohkelt neid õpetajaid, kes tahavad olla loomingulised ja seda sõltumata riigikorraldusest.


Mals märkis, et viimastel aastatel on kool  tuntavalt muutunud ning läinud palju iseseisvamaks. «Kui kool tahab, siis on palju rohkem iseseisvust ja palju rohkem oma otsustusõigust,» ütles Mals.

Sama puudutab tema kinnitusel ka õpetajat oma aine õpetamisel, sest praegu pole õpetajail näiteks enam sellist sundi nagu vene ajal. «Nõukogude ajal oli üks õpik, mille järgi õpetada, üks kindel programm. Ka praegu on programm, kuid selle sees on võimalik valida. Programmi võib erinevate õpikute järgi üles ehitada ning lisanduvad ka tehnilised abivahendid. Siis oli aga üks liin. Need on võrreldamatud,» rääkis Mals.

Mals möönis, et mingil määral võis sunnitud õpe olla õpetajale lihtsam, kuid ta lisas, et head õpetajad tahavad olla loomingulised. «Kuid ka tänapäeval võib tööd teha niimoodi, et mitte midagi ise ei looda.»

Võimalused, millest ei osatud unistadagi

Muutunud on ka õpilased, kelle elus on väga tähtsale kohale tõusnud hinded ning mitte alati töö, mida hinnete saamiseks tehakse. Sellel pinnal võib õpetaja hinnangul tekkida konflikte ja seda eriti põhikoolis, kus ka vanemad suruvad rohkem sellele, et miks on hinne selline ja ei tunta huvi, mis jäi lapsel teadmistes puudu.

Positiivsem pool muutustest on tänased tohutud uued võimalused. «Õpilased osalevad kõikvõimalikes euroopa noortekogudes, küll nad käivad siin ja seal ja kolmandas kohas. Nad on niivõrd iseseisvad ja arenevad ja mõtlevad, et võrreldes olnuga on see öö ja päev,» märkis Mals.

Praeguse koolielu kohta sõnas Mals, et õpetaja võiks olla rohkem kaitstud, sest liiga palju sõidetakse ühte väravasse. «Õpetaja peab kulpi lööma ja olema nõus sellega, mida vanemad nõuavad. Õpilane saab näiteks põhikoolis seitsmes aines kahed ning vanemad kirjutavad avalduse, et nemad pole nõus, et õpilane jääb istuma. Nemad ei ela seda häbi lihtsalt üle! Õpilane läheb edasi, kuid on ette teada, et temast ei tule mitte midagi. Tal oleks kasulikum korrata ja saada natukene tugevamaks,» selgitas õpetaja.

Õpetajate sekretäritöö

Ta lisas, et kogu ühiskond on millegipärast otsustanud, et kõiges on alati süüdi õpetaja. «Ma ei taha öelda, et õpetajate hulgas ei ole probleeme – loomulikult, igal alal on probleeme, kuid väga kergelt leitakse süüdlane õpetajas.»

Teise probleemina nimetas ta palgaprobleemi. «Saan aru, et praegu palgast rääkida on veidi naljakas, aga siiski tuleb seda teha, kui vaadata õpetajate töökoormust,» ütles Mals. Ta tõi näiteks arenguvestluseid ja uut e-kooli, mis teeb igast õpetajast sekretäri. «Iga õpilasega tuleb tegeleda ja ma ei kujuta ette, kust see aeg võetakse. Usun, et septembrikuu saab õpetajatele olema äärmiselt närviline selles osas,» nentis Mals.

Kuigi õpetajaid ja inimesi on igasuguseid, usub Mals siiski, et õpetajad ootavad esimest septembrit. «Selles koolis, kus mina töötan, ootavad küll kõik ja lähevad hea meelega laste ette. Ja ma tean ka palju teisi selliseid koole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles