Registreeritud kuritegude arv vähenes eelmisel aastal viis protsenti ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kuritegevus vähenenud kolmandiku võrra.
Kuritegevus vähenes Eestis eelmisel aastal viis protsenti
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
27. jaanuar 2015, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku registreeriti 2014. aastal 37 787 kuritegu. Taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel on tapmiste ja mõrvade arv ning perevägivalla osakaal sellistes kuritegudes on samuti oluliselt langenud.
Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 7489, mis on 6 protsenti vähem kui 2013. aastal. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt puutub vägivallaga aastast kokku 1-3 protsenti elanikkonnast ning hinnanguliselt 40 protsenti kannatanutest teavitab sellest ka politseid.
«Meie uuring näitab, et vägivallajuhtumite puhul on peamiseks riskiteguriks alkohol, kuna enam kui pooltel juhtudel on kas ohver, toimepanija või mõlemad olnud joobes. Samuti saab just uuringute põhjal väita, et inimesed pöörduvad vägivalla tõttu politsei poole rohkem kui mõne aasta eest,» ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla.
Tapmiste ja mõrvade arv oli taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel – kokku oli 2014. aastal 42 tapmist, neist kümme tapmiskatsed ja 13 mõrva, neist üks mõrvakatse.
Oluliselt oli tapmiste ja mõrvade hulgas langenud perevägivallaga seotud juhtumite osakaal. Esialgsete andmete järgi oli neist perevägivallaga seotud neljandik ehk 10 juhtumit, 2013. aastal oli see suhe kolmandik ehk 19 juhtumit. Üldise järeldusena võib öelda, et tapmiste-mõrvade arv on vähenenud perevägivallatapmiste arvelt.
2014. aastal registreeriti kokku 2721 perevägivalla juhtumit, mis tähendab, et perevägivalla kuritegude arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Jätkuvalt pannakse kaks kolmandikku perevägivallajuhtumitest toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel. 16 protsenti perevägivalla juhtumitest panevad vanemad toime oma laste vastu ja kümme protsenti lapsed vanemate vastu.
«Samas on tapmiste ja mõrvade arv Eestis pidevale langusele vaatamata endiselt liiga kõrge, Euroopa keskmisele tasemel jõudmiseks tuleb meil seda arvu vähemalt kaks korda vähendada,» märkis justiitsminister Andres Anvelt.
Üle poolte kõigist kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod, millest omakorda suurim osa on vargused. Varguseid registreeriti 2014. aastal 15738 ning nende arv vähenes võrreldes 2013. aastaga neli protsenti.
«Kõige enam registreeritakse kauplusevargusi, samas vähenesid vargused autodest ja eluruumidest. Ka ohvriuuringu järgi näitavad kõik varguseliigid vähenemist ning võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga on inimesed langenud korterivarguste ohvriks kaks korda vähem. Seejuures ei ole vähenenud kuritegudest teatamine,» selgitas Salla.
2014. aastal lahendati veidi enam kui pooled registreeritud kuritegudest, sealhulgas sai lahendatud kolmandik vargustest. Üldiselt on lahendamiste protsent jäänud varasemate aastate tasemele. Kohtusse saadeti 8700 isikut, esimeses astmes mõisteti süüdi 7670 ja õigeks 87 isikut.
«Lisaks ohvrite arvu vähenemisele on oluline ka inimeste turvatunne. 2014. aasta näitas ka selles osas positiivset tendentsi, kuna inimeste turvatunne on kasvanud. Ebaturvaliselt tunneb end pimedal ajal üksi kodukandi tänaval 20 protsenti inimestest, 1993. aastal oli see number 49 protsenti,» rääkis Salla.
2014. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 87 kuriteoliigis, vähenes 113 puhul ja jäi samaks 171 puhul. 2013. aastal suurenes kuritegevus 108 ja vähenes 83 liigis. Registreeritud kuritegude üldarv langes kaheksas maakonnas ning tõusis kuues maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal (23 protsenti), Võrumaal (22 protsenti) ning Läänemaal (14 protsenti). Võrreldes 2013. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Saaremaal (20 protsenti) ning Hiiumaal ja Tartumaal (mõlemas maakonnas seitse protsenti.
«Kõikide kuritegude menetlemisel on olulised terviklahendused – nii näiteks perevägivalla, rahapesu kui ka narkokuritegude uurimisel. Teisisõnu peab riik süsteemselt vaatama, mis on ühiskonnas probleemiks ja üritama seda erinevate valdkondade kaudu läbimõeldult lahendada. Kriminaalmenetlus üksinda on pahatihti vaid tagajärgedega tegelemine ning ei lahenda probleemi olemust,» ütles riigi peaprokurör Lavly Perling.
Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse siseselt süsteemse tegutsemise heaks näiteks prioriteetsetes valdkondades kriminaaltulu konfiskeerimine, mis on 2014. aastal jõudsalt kasvanud. «See annab märku, et üha enam panustatakse kriminaalmenetluses tõendite kogumise kõrval ka kuritegeliku tulu tuvastamisse ja see töö täidab otseselt riigikassat,» selgitas riigi peaprokurör.
Justiitsminister Andres Anvelt tõi kriminaalstatistikast ülevaadet andes välja, et varasemate aastatega täismahus võrreldavat statistikat tegi justiitsministeerium tänavu viimast korda, kuna 2015. aasta algusest muutus karistusseadustik, muutus kuriteo ja väärteo piir ning seetõttu tekivad olulised erinevused statistikas just varavastaste kuritegude statistikas.