/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Tallinna halduskohus otsustas tänase otsusega rahuldada riigikontrolli 21 endise ametniku kaebuse, mis käsitlevad nende pensioni suurust, ning tunnistas ühtlasi põhiseadusvastaseks olukorra, mille järgi ei suurene endiste riigikontrolli ametnike pension pärast seda, kui sama ametikoha ametnike palgad on tõusnud.
Nimelt arvestati riigikontrolli ametnike pensionit kuni 2013. aasta märtsi lõpuni lähtuvalt sama ametikoha ametipalgast, mille hulka ei olnud arvestatud seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavaid lisatasusid, ent sama aasta aprillist arvestati ametniku põhipalga hulka nii endine ametipalk kui ka lisatasud.
Seetõttu on tunamullu aprillist pensionile jäänud ametnike pension oluliselt suurem kui neil, kes enne seda kuupäeva pensionile jäid. Sealjuures ei arvutatata riigikontrolli ametnike pensione alates 2013. aasta algusest enam ümber, kui selle ametikoha ametipalk muutub.
21 riigikontrolli endist ametnikku pöördus seejärel sotsiaalkindlustusameti poole sooviga, et nende pension vastavalt 2013. aasta aprillis ja 2014. aasta jaanuaris riigikontrollis kehtima hakanud ametipalkadele ümber arvutataks. Amet sellest aga keeldus, mistõttu pöördusid endised amentnikud halduskohtu poole.
Kaebajad leidsid, et olukord, kus pensioneid vastavalt uuele ametipalgale ümber ei arvutata, on põhiseadusega vastuolus ning riivab ebaproportsionaalset kaebajate õigust omandile. Samuti märkisid nad, et neil tekkis õiguspärane ootus riigikontolli ametniku pensionile – aastatel 1995-2002, mil kaebajad riigikontrollis töötasid, nägi riigikontrolli seadus ette, et pensioni arvutatakse ametikoha ametipalga muutumisel ümber, mistõttu oli neil enda sõnutsi õiguspärane ootus ka pensionite ümberarvutamise osas.
Sotsiaalkindlustusamet leidis aga, et käitus vastavalt seadusele. «Sotsiaalkindlustusameti puhul on tegemist täidesaatva riigivõimu asutusega, kes peab kehtivaid seadusi täitma, olenemata nende võimalikust vastuolust põhiseadusega. Sotsiaalkindlustusameti ülesannete hulka ei kuulu seaduseelnõude koostamine, samuti ei ole ameti pädevuses analüüsida ja anda hinnanguid ei sotsiaalvaldkonna ega teiste valdkondade õigusaktide põhiseadusele vastavuse osas,» seisab ameti vastulauses.
Kohus leidis, et riigikontrolli ametnike pensionit puudutava paragrahvi lõigud on põhiseadusega vastuolus ja need tuleb jätta kohaldamata, sest need ei võimaldanud alates 2013. aasta algusest ümber arvutada seniseid riigikontrolli ametnke pensione lähtuvalt sama aasta aprilli ja 2014. aasta 24. jaanuaril jõustunud riigikontrolli ametipalkadest. Ühtlasi kohustab kohus sotsiaalkindlustusametit kaebajate avaldused uuesti läbi vaatama ja nende pensionit ümber arvutama.
Kohus põhjendas otsust sellega, et arvestades sisuliselt 18 aastat muutumatuna kehtinud regulatsiooni pensionilubadusega ning riigikontrolli ametniku sõltumatust ja piiratust ettevõtlusvabaduse realiseerimisel, leiab kohus, et kaebajatel oli tekkinud õiguspärane ootus, et nad saavad vanaduspensioni 60 protsenti vastava ameti oleva riigikontrolli ametniku ametipalga ulatuses. Kehtiv riigikontrolli seaduse regulatsioon aga ei vasta kohtu hinnangul õiguspärase ootuse, mida näeb ette ka põhiseadus, põhimõttele.
«Arvestades riivete intensiivsust, kaebajate halvema kohtlemise meelevaldsust ning riigi raha säästliku kasutamise eemärgi saavutamise ulatust, leiab kohus et kaebajate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspäras ootuse põhimõttega ja võrdsuspõhiõigust on ebaproportsionaalset ning seega põhiseaduega vastuolevas olevalt riivatud,» märgib kohus oma otsuses.
Kaebajaid esindanud vandeadvokaat Allar Jõksi sõnul kinnitab kohtuotsus järjekordselt, et ka riigikogul tuleb enda antud lubadusi pidada. Samuti kaebajaid esindanud advokaat Kadri Härginen märkis, et tunnustab neid endisi riigikontrolli ametnikke, kellel oli meelekindlust, et vaidlus riigiga ette võtta ning oma õiguste eest seista.
«Lubadustest kinnipidamist ei peaks käima kohtu kaudu nõudmas, aga kui teisiti ei saa, tuleb enda õiguste eest seista,» lisas Härgnen.