Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul ei ole hättasattunud loomadega seotud väljakutsed päästjate jaoks suur probleem ja võimalusel aitavad päästjad taoliste väljakutsete puhul alati.
Päästeamet ei näe hädas kasside abistamisel probleemi
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
31. jaanuar 2015, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammearu ütles Postimehele, et niinimetatud kassisündmusi on aastas ülivähe ja ei saa öelda, et päästjad sinna oma ressurssi raiskaksid. Päästekomandode ressurss kulub valmisolekule ja keskmiselt on päästekomando hõivatud väljakutsetega umbes kahe protsendi ulatuses oma tööajast.
Tammearu sõnul peavad ka päästjad inimlikkust säilitama ja sageli tähendab lemmikloomaga juhtunud väljakutse inimese jaoks suurt muret.
«Oletame, et elab üks inimene, 78-aastane Elle, kes on üles kasvatanud neli last. Tema abikaasa on surnud, lähedased surnud ja alles on jäänud vaid üksikud sõbrannad. Ta on ise terve elu head tööd teinud ja riigi arengusse panustanud. Nüüd on tal üks sõber – kass. Ellel on puu otsa lõksu jäänud ainukese sõbraga mure ja kui ta helistab hädaabinumbril, siis öeldaks, et ei, me ei too teda alla, meil on täiesti ükstapuha, mis mure su sõbraga on. Kuidas te ise tunnetaksite seda inimlikus vaates? Inimene võib tunda ennast sellest uskumatult solvatuna. Nii ei saa. Inimlikkust tuleb säilitada, siin ei tohi lugeda seda kahte eurot, mis kulub väljasõidu kütuse peale,» rääkis Tammearu.
Samas leiab Tammearu, et inimesed võiks taoliste väljakutsete puhul lähtuda tervest mõistusest.
«Päästjatel on selline ütlus, et kas te olete näinud puu otsas kassi skeletti? Ei ole, kass on alati lõpuks alla tulnud. Inimesed peaksid meenutama eelmiste sugupõlvede tarkust. Kui tuvi on haige ja istub liikumatult maas, küll kass või rebane ta ära sööb. Kui luik ei taha ära lennata, siis ta ei lendagi ja ta sureb ära. See ongi looduslik valik. Inimesed lähtuvad sageli multifilmidest, kus tuvi, kass ja inimene on suured sõbad, söövad koos küpsist ja joovad limonaadi. Tegelikult toimib loodus oma reeglite järgi,» sõnas Tammearu.
Päästjad said 2014. aastal kokku 823 väljakutset aitama abitus seisundis loomi või linde. Üle poole taolistest väljakutsetest ehk 439 olid Tallinnas.
«See on osalt seletatav ka sellega, et rohkem väljakutseid päästjatele tuleb ikka sealt, kus elab rohkem inimesi. Eelkõige on taolisi väljakutseid soojal ajal, mil inimesed ka rohkem väljas liiguvad. Kevadel, mil noori loomi linnadesse satub ja suvel,» ütles päästeameti pressiesindaja Reimo Raja.