Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Arto Aasa sõnul tasub tõsiselt kaaluda, et riigikogu lõpetab seaduste vastuvõtmise vähemalt kolm kuud enne parlamendivalimisi.
Aas: riigikogu võiks lõpetada seaduste vastuvõtmise kolm kuud enne valimisi
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
31. jaanuar 2015, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See vähendab riski, et seadusi võetakse vastu kiirustades ja et viimaste töönädalate hääletustest saab osa populistlikust valimiskampaaniast. Kui see toob kaasa ka väiksema seaduste hulga, on see ainult positiivne. Sest seadustest meil juba puudu ei tule,» ütles Aas Postimehele.
Aas märkis, et kõikvõimalike Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja kohalike omavalitsuse õigusaktide hulk kasvab nii pöörase kiirusega, et lihtsal kodanikul või ettevõtjal on pea võimatu selles bürokraatiameres ellu jääda.
«Seega tuleks heaks seaduseks lugeda ainult seda uut õigusakti, mis muudab mõned vanad õigusaktid kehtetuks. Seadusloome uuenemine on paratamatus, sest elu areneb kiirelt edasi, aga seadusloome mahtu tuleks küll kõvasti pidurdada. Näiteks uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik koondas endasse kaheksa erineva valdkonna seaduse regulatsioonid. Mida vähem seadusi, seda parem,» sõnas Aas.
Aasa sõnul peab hea õigusakt olema lihtsasti loetav ja üheselt mõistetav. Heal õigusaktil on tema sõnul korralik seletuskiri, mõjude analüüs ja selle koostamisel on kaasatud eksperte ja sidusrühmi.
«Siiski toonitan, et kaasamine ei pea tähendama kõikide erihuvidega arvestamist, küll aga nende ära kuulamist ja neile argumenteeritud vastamist. Õige tasakaalu saavutamine era- ja avalike huvide vahel on suur kunst. Kusjuures erahuvidega mitte arvestamisel kõlavad kriitikanoodid tihti kõige valjemalt,» ütles Aas.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe sõnul on komisjon oma senises töös järginud väga hoolikalt hea õigusloome tava.
«Teeme väga tihti avatud istungeid, kus saavad osaleda kõik huvitatud osapooled. Tihti küsime valitsuse esitatud mõjude hinnangule juurde täiendava juriidilise analüüsi. Oleme selles osas kindlasti üks riigikogu kõige aktiivsem ja töökam komisjon. Aga eks arenguruumi on kõigil,» nentis ta.
Aas tõi 2014. aasta parima õigusaktina esile valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS). «Seadus muudab meie ettevõtluskeskkonda selgemaks ja vähem bürokraatlikuks nii ettevõtjatele, kodanikele kui ka järelevalveasutustele. MsüS hakkas ühtse õigusliku baasina reguleerima majandustegevuse lubamist, piiramist ja keelamist riigi poolt. MsüS kohaldub igale ettevõtjale ja tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel. Seadusandja koondas MsüSi seni erinevates seadustes laiali valgunud ettevõtjate majandustegevust reguleerivad tingimused, põhimõtted ja korra, sealhulgas ka majandustegevuse alustamise, teostamise, jätkamise ja lõppemisega seotud nõuded,» ütles Aas.
Eelmise aasta parima seadusena võiks Aasa hinnangul nimetada ka valitsuse algatatud liikluskindlustuse seadust.
«Selle seadusega sobitatakse liikluskindlustus tänapäevasesse õigusruumi ja kokkuvõttes muudetakse kindlustamine kliendile mugavamaks. Suurim muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, mis annab kliendile võimaluse ajada asju läbi oma tavapäraste teeninduskanalite,» sõnas ta.
«2014. aasta halvimateks eelnõudeks pean Tallinna linna raha kulutamist Keskerakonna valimiskampaaniaks ja nende populistlikku ning õiguslikult puudulikku võitlust väikepoodidega,» lisas ta.