Vilja Savisaar-Toomasti meenutustest ilmub raamat

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vilja Savisaar-Toomasti raamat.
Vilja Savisaar-Toomasti raamat. Foto: Go Group

Märtsis ilmub Vilja Savisaar-Toomasti emotsionaalseid meenutusi kätkev raamat «Vilja teine elu», mille autoriteks Kalle Muuli ja Tiit Pruuli.

Postimees avaldab katkendi raamatust, mille autorid paluvad toonitada, et teos ilmub peale riigikogu valimisi.

Katkend «Vilja teine elu» peatükist «Väike koalitsioon»

22. jaanuaril 1995 kohtusid Keila-Joal suvilas number 29 Siim Kallas, Mart Laar, Tiit Pruuli ja Edgar Savisaar. Vilja oli kodus, valmistas meestele suupisteid, kuid vestluses ei osalenud. Sissejuhatava sõnavõtu tegi kohtumist vahendanud Pruuli, kes sõnastas põhiteema: «Kas me suudame kuu ajaga veel valimistulemusi mõjutada?»

Edgar möönis, et «kuigi lõpptulemus on veel lahtine, süveneb iga päevaga arvamus, et Vähi võidab. Samas, Godmanisele tehti Lätis ühe kuuga ära!»

Kallas kordas varemgi eravestlustes öeldut, et temal on Vähiga «ideoloogilistel ja personaalsetel põhjustel raske koos valitsusse minna».

Laar pidi aga tunnistama, et tema erakonna sees ei pruugita Savisaarega ühte heitmisele hea pilguga vaadata. Samas meenutas ta ühe Eestiski liikunud briti poliitikavaatleja ütlust, et just Vähi valitsuse ajal tutvustati eesti rahvale, mis on korruptsioon, ja selle õppuse kordumist tuleks vältida.

Leiti, et kui aasta tagasi oli Eesti poliitikas oluline skaala tarkus-rumalus, siis praegu on selleks ausus-ebaausus.

Edgar oli kodutöö hästi ära teinud ja luges ette ettevõtete nimesid ja isikuid: Valga AB, AB Invest, AB Puit, Number, Tiivik, Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank, Scantrans; peadirektor Enno Lõiv, Vähi kälimees ja äripartner Jaak Raudsepp, sõber Enn Sarap, mõjualune Enn Pant, vene transiidimeeste esindaja Toomas Tuul. Pandi paika skeem, milliste kanalite ja ajakirjanike kaudu saaks Vähi poliitiliste- ja ärihuvide võimalikule põimumisele tähelepanu juhtida. Nimetati Hans H. Luike Ekspressist, Ivar Kostabit Postimehest, Anvar Samostit BNS-ist, vabakutselist ajakirjanikku Toomas Kümmelit.

Seejärel vaadati üle valimisteemad ja lepiti kokku, millised erakonnad  millele rohkem tähelepanu võiks pöörata ning kus tekitada omavahelisi debatte, et tähelepanu Koonderakonnalt endale tõmmata.

Pärast sisuliste punktide arutelu vaadati üle kohad, mida valimiste järel tuleks omavahel jagada. Saadi järgmine nimekiri: president, peaminister, valitsuse liikmed, riigisekretär, riigikogu esimees, aseesimees ja komisjonide juhid, Eesti Panga president, kaitseväe juhataja, riigikohtunik, riigikontrolör.

Savisaar tegi seejärel kohe pingete mahavõtmiseks avalduse, et tema alustuseks peaministri kohast huvitatud ei ole. Aga ta pakkus välja valitsuse roteerumise skeemi, mis tähendas, et nelja-aastane valitsemistsükkel jagatakse pooleks ja selle sees vahetavad koalitsioonipartnerid olulisi kohti. Tema peaministriks olek võiks kõne alla tulla teises tsüklis.

Pika kohtumise järel mindi laiali, kaasas mõned taktikalised võtted ja laiaulatuslik meediaplaan, mida püüti hakata ellu viima. Nii ilmusidki mõned artiklid Postimehes, Äripäevas ja Eestis Ekspressis, kus tõstatati küsimus, kas eraettevõtja Tiit Vähi on võimeline juhtima objektiivselt ja ausalt Eesti majanduselu.

Vähi sai kavandatavale vandenõule siiski mingil määral jälile. Sellest teatas Edgar Savisaar Pruulile 8. veebruaril mööblikombinaat Standardi maja ehk Keskerakonna peakontori ees kohtudes: «Vähi on Eesti Lennukompanii omaniku Beloussovi tegutsema pannud.» Eelkõige püüdis siis Aleksander Beloussov mõjutada Savisaart ennast, et ta Vähi vastu mässama ei hakkaks.

Valimistulemused, mis märtsi teisel nädalal selgusid, ei olnud aga väikesele koalitsioonile soodsad. Neil oli koos Parempoolsetega 54 ja ilma nendeta 49 häält. Venelastest sai arvestada vaid mõnega ja Parempoolsed olid tervikuna selle ahela nõrgim lüli.

Väikese koalitsiooni esmaste osapoolte, Isamaa, ERSP, Keskerakonna, Parempoolsete ja Mõõdukate esimene kohtumine toimus 15. märtsil Standardi hoones Koplis. Kohal olid Savisaar koos Viljaga, Nestor, Kannik, Kelam, Andra Veidemann, Pruuli. Reformierakond, kes KMÜ-ga ametlikult läbi rääkis, veel ei osalenud, aga oli asjast muidugi teadlik.

Kallas oli hommikul Edgarile helistanud ja pakkunud üldist väikese koalitsiooni kokkusaamist järgmiseks päevaks. Ta ütles ka, et Vähi on Reformierakonna pressingule valmis mitmes punktis järele andma, kuni selleni välja, et KMÜ võib poolduda ja Koonderakond võib põllumehed maha jätta.

Väikese koalitsiooni programmi osas saatis Kallas Edgariga teistele sõna, et sotsiaalprogrammi puhul olevat nad valmis olema paindlikumad, kui seda valimiseelse jutu põhjal arvata võiks. Savisaar omakorda kinnitas, et nemad ei hakka maksupoliitika juures juuksekarva lõhki ajama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles