Välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna sõnul kannatavad Eesti ja India suhted, kuna India ülemkohus pole pika aja vältel suutnud lahendada Tamil Nadu osariigis kinnihoitavate Eesti laevakaitsjate juhtumit.
Kaljurand: laevakaitsjate juhtum varjutab Eesti suhteid Indiaga
5. veebruar 2015, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laevakaitsjate juhtumit oleme arutanud kõigil nendel kohtumistel, mis praegu on olnud nii New Delhis välisministeeriumis kui ka peaministri büroos. Ja samuti ka praegu Chennais kohaliku politseiülemaga ja kohaliku omavalitsuse juhiga, nii et see teema on läbivalt käinud läbi kõigi meie kohtumiste,» ütles selle nädalal Indias viibiv Kaljurand BNSile.
Tema sõnul on poliitiliste konsultatsioonide päevakord väga lai, aga kõige rohkem aega ja tähelepanu on pööratud antud kaasusele, sest vaieldamatult see varjutab praegu Eesti ja India kahepoolseid suhteid. «Ja suhete veelgi parem seis või suhete arenemine jääb kahjuks selle asja taha seisma. Kindlasti saaksid meie suhted olla aktiivsemad, meil saaks olla rohkem visiite, meil saaks olla rohkem vastastikuseid koostööprojekte. Me saaksime üksteist rohkem toetada rahvusvahelistes organisatsioonides. Näiteks kui India esitas resolutsiooni joogapäeva kinnitamiseks ÜROs, siis Eesti ei saanud seda toetada, kuna meil on selline lahendamata asi päevakorral,» rääkis Kaljurand.
«Tänase päeva seisuga selles asjas midagi muutunud ei ole. Kohtumenetlus on endiselt ülemkohtus ja ootab, kas ülemkohus võtab madalamal seisva kohtu otsuse menetleda või ei võta. Ehk menetlus on praegu pooleli. Ja seega on ka laevakaitsjad Indias ja nad ei tohi riigist lahkuda – sellise otsuse tegi Tamil Nadu osariik,» selgitas Kaljurand olukorda. «Nad viitavad meie kohtumistel sellele, et senine praktika näitab, et kui välismaalased lubatakse enne kohtuistungi toimumist kodumaale, siis nad tagasi ei tule. Seetõttu ka selline karm meede, et laevakaitsjatel on keelatud lahkuda Indiast,» märkis Kaljurand.
«Positiivne on see, et nii välisministeeriumis kui ka peaministri büroos – ma kohtusin peaministri sisejulgeoleku nõuniku [Arvind] Guptaga – on täielik toetus sellele, mida me teeme, ehk saadakse aru sellest, kuidas antud juhtum varjutab Eesti-India kahepoolseid suhteid. Aga see ei olegi nii oluline antud hetkel, saadakse aru, milline tragöödia on see nendele inimestele ja nende peredele, kes nad on olnud Indias juba üle pooleteise aasta,» rääkis Kaljurand.
«Sisuliselt viimase seitsme-kaheksa kuu jooksul ei ole tehtud mitte ühtegi toimingut, neid ei ole mitte kuskile välja kutsutud. Aga samas ei saa nad ka tööle minna, ei saa palka teenida ja ei saa oma koduseid toetada. Nii et poliitilisel tasandil on meil täielik mõistmine ja nii peaministri büroo kui ka välisministeerium on lubanud omalt poolt teha kõik, mis nad saavad, et asi leiaks kiire positiivse lahenduse ja Eesti kodanikud saaksid kodumaale pöörduda.»
Ühtlasi täpsustas Kaljurand, et välisministeeriumil ei ole võimalik sekkuda kohtute töösse. «Välisministeeriumil on piirid – nii Eesti välisministeeriumil kui ka India välisministeeriumil. Me ei saa sekkuda õigusemõistmisse, küll aga saame me poliitilisel tasandil paluda asja kiiremini arutada. Ja me saame ka toetada avaldust humanitaarkaalutlustel lubada laevakaitsjad Eestisse, niikaua kui nad ootavad protsessi toimumist. Taolise taotluse peavad nad esitama ise, advokaadi kaudu.»
Lisaks eestlastele on sama juhtumi raames kinni peetud ka ukrainlased ja britid, mistõttu tehakse Kaljuranna sõnul laevakaitsjate juhtumi lahendamise huvides koostööd ka Ukraina ja Ühendkuningriigiga. «Siin on lisaks Eesti kodanikele ka Briti kodanikud ja Ukraina kodanikud. Jah, me teeme koostööd. Teeme tihedat koostööd ka Suurbritanniaga just seetõttu, et ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel tunneb Suurbritannia India riiki, India ühiskonda palju paremini kui meie. Nii et Suurbritannia teadmised on siin väga head ja kasulikud. Me konsulteerime, me peame nõu ja tegutseme koos,» rääkis Kaljurand.
Tema sõnul on survestamine pikaajaline protseduur, mitte üksiksamm. «Poliitilisel tasandil saab seda teemat hoida päevakorras. Seda saab meenutada, sellest saab rääkida, seda saab nimetada kõigil kohtumistel. Survestamine ei ole toiming, mis toimub üks kord ja on lõppenud. See on jätkuv toiming ja me kavatseme seda teemat hoida päevakorral. Me kavatseme seda tõstatada kõigil kohtumistel, mis meil ka edaspidi tulevad India ametnikega, et see asi saaks kiire lahenduse ja Eesti kodanikud saaksid koju pöörduda,» selgitas Kaljurand.
«Võib-olla positiivne on ka see, et India suursaadik Helsingis on valmis kohtuma Eestis nii Eesti kodanike sugulastega kui ka ajakirjandusega ehk on valmis selgitusi andma, kuidas India pool antud asja näeb ja mida India pool antud asjas teinud on,» lisas ta.
India lõunapoolseima osariigi Tamil Nadu politsei arreteeris üle-eelmise aasta 18. oktoobril piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli ka 14 Eesti kodanikku. Detsembris esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises.
Eelmise aasta 26. märtsil otsustas Tamil Nadu ülemkohtu Madurai kolleegium laeva meeskonnaliikmed kautsjoni vastu vabastada ning augusti lõpus liikus kaasus Tuticorini magistraadikohtust Madurais asuvasse Tamil Nadu osariigi ülemkohtusse.