Vandeadvokaat Mägi: riigikohus ei määratlenud autoritele kriteeriume

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimitegelane Magnus (Kristjan Kasearu, vasakul) oma isaga (Mart Laisk). Kaader filmist..
Nimitegelane Magnus (Kristjan Kasearu, vasakul) oma isaga (Mart Laisk). Kaader filmist.. Foto: Internet.

Riigikohtu otsusega avaliku esitamise keelu saanud mängufilmi «Magnus» autori Kadri Kõusaare kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ei mõista, miks riigikogus ei määranud neid kriteeriume, mida peaksid autorid arvestama oma teoste loomisel, et hoiduda teiste isikute isiklike õiguste riivest.

«Samuti ei saanud me vajalikku kohtupraktikat selles, mida peaks väidetav teose prototüüp tõendama, et saaks otsustada tema seotust autori poolt looduga,» ütles Mägi-Rohtmets reedel BNSile. «Küll aga saime teada, et Eestis teose lõppu lisatud «lahtiütlemine» ei oma mingit tähendust, kui keegi leiab, et film on tema elust.»

Vandeadvokaadi sõnul on see ainulaadne, sest Euroopas ja mujal arenenud maailmas järgitakse kohtupraktikat, mis loodi Rasputini elust tehtud filmiga, kus filmile lisati teave, et see ei tugine ühegi isiku tegelikule elule.

«Siis ei ole võimalik väita vastupidist. Kunst hangib oma ideed elust enesest, seega on alati võimalik väita, et teoses on kasutatud kellegi isiklikke andmeid. Peale «Magnuse» jõustunud kohtuotsust võib öelda, et riskivaba on luua elutut kunsti, mis ei puuduta ega mõjuta kedagi,» ütles Mägi-Rohtmets.

Tema sõnul ei ole Kadri Kõusaarel filmi «Magnus» levitamise ja avaldamise õigust ja seetõttu filmi avaldamise keelamine tema olematut õigust ka ei mõjuta. Kellelgi teisel see kohtuotsus filmi avaldamist ja levitamist ei keelanud, kinnitas vandeadvokaat.

Reede õhtuks polnud Kadri Kõusaar veel otsustanud, kas esitada kaebus Euroopa Kohtusse või mitte.

Neljapäeval ei andnud riigikohus Kõusaare kaitsja Mägi-Rohtmetsa kassatsioonikaebusele menetlusluba ja seega jäi mängufilmi «Magnus» avaliku esitamise keeld järgnevaks 15 aastaks jõusse. Jõusse jäi tänavu aprilli lõpus tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsus, mille järgi on filmi näitamine keelatud 2025. aasta 31. detsembrini.

«Magnuse» avaldamine ja levitamine on ringkonnakohtu otsusel keelatud nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesmaades, samuti mujal. «Keelatud on filmi levitamine kõikvõimalikes muudes taasesitamist võimaldavates vormides, sealhulgas DVD-l, veebilehekülgedel ja muude andmekandjate kaudu,» seisab ringkonnakohtu lahendis. Riigikohus tühistas mullu detsembris mängufilmi «Magnus» avalikku esitamist lubava Tallinna ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja ringkonnakohtule uuesti arutamiseks.

Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu 23. märtsil Harju maakohtu varasema otsuse, millega filmile oli seatud avaliku esitamise keeld seitsmeks aastaks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal.

Filmi ühe peategelase prototüübi esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi vaidlustas avaliku esitamise keelu tühistamise riigikohtus. Kägi on varem öelnud, et filmile peaks seadma avaliku esitamise keelu vähemalt 30 aastaks.

«Magnus» oli esimene Eesti film, mis valiti Cannes'i ametlikku programmi ning on pärjatud mitmel rahvusvahelisel filmifestivalil.

Filmile seatud keelust hoolimata on seda näidanud kinoliit Tallinnas ja Athena kultuurikeskus Tartus.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles