Kui võtame iseenda julgeolekut piisavalt tõsiselt, ei ohusta meid ka välisvaenlane, ütles Eesti peaminister Taavi Rõivas peaministri büroo vahendusel Postimehele.
Rõivas: oma julgeolekut tõsiselt võttes ei ohusta meid ka välisvaenlane
6. veebruar 2015, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on siiani võtnud oma julgeolekut tõsiselt. Oleme täna rohkem kaitstud kui iial varem, sest meil on liitlaste kohalolu, mis lähitulevikus suureneb,» seisis päev pärast eilset NATO välisministrite kohtumist tehtud avalduses. «Eestis on Hispaania õhuvägi hävitajatega, Hollandi jalaväelased lahingumasinatega, USA maaväe üksused raskerelvastusega. Alates eilsest on NATO-l 48-72 tunnises valmisolekus kiirreageerimisüksus ning käesoleva aasta jooksul luuakse Eestisse NATO staap, mis tagab, et liitlaste ja NATO jõud tegutsevad ühtselt, kuid ka toetavad kollektiivset tegutsemist.»
Eilsel NATO kaitseministrite kohtumisel otsustati, et lisaks seni Ida-Euroopa liitlaste kaitse tugevdamiseks astutud sammudele tugevdatakse NATO kiirreageerimisjõude. See 30 000-pealine vägi koosneb kokkuharjutatud liikmesriikide sõduritest, keda vahetatakse aastaste rotatsioonidega. Kui nad just parajasti koos õppustel pole, viibivad iga parajasti kiirreageerimisjõudu panustava maa kaitseväelased kodumaal, valmis minema sinna, kuhu Põhja-Atlandi Nõukogu nad saadab.
Ühes kiirreageerimisjõu rotatsioonis omakorda on üks brigaad – 5000 naist ja meest –, kes on valmis maksimaalselt 48 tunniga jõudma sinna, kus allianss neid vajab. Sellele üksusele sekundeerib veel kaks brigaadi, kes on suure kriisi korral samuti kiirelt liikumisvalmis.
Eestile on oluline ka Poola, Saksamaa ja Taani eile antud ametlik lubadus asuda edasi arendama Poolas Szczecinis asuvat Kirdekorpuse staapi. Juba mõnda aega tegutsev Kirdekorpus on just see jõud, kelle töö on korraldada meie piirkonna kaitset.
«On selge, et valitsus peab Eesti julgeoleku kindlustamist jätkama. Vaid julgeolekusse investeerides ja liitlaste kohaloleku suurendamisega saame potentsiaalset agressorit heidutada. Kui võtame iseenda julgeolekut piisavalt tõsiselt, ei ohusta meid ka välisvaenlane,» lisati peaministri büroo avalduses, mille kohaselt on Eesti arvestanud ka hübriidsõja võimalikkusega ning oma riigikaitset vastavalt planeerinud.
«Pole kahtlust, et artikkel 5 rakendub, kui üks liitlastest satub agressori rünnaku alla. Seda ka niinimetatud roheliste mehikeste puhul. Ükskõik, mis värvi need mehikesed on ja ükskõik, kas nad tegutsevad Narvas või Manhattanil – kui tegemist on agressiooniga, siis rakendub NATO kollektiivkaitse,» lisati teates. «Liitlased peavad rohkem investeerima enda kaitsevõime arendamisse ning selle tarbeks suurendama kaitsekulusid. Eesti on selles küsimuses teistele liitlastele eeskujuks.»